Prantsuse köök

See artikkel vajab toimetamist

Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega.

Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni- shampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsam kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke.

Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseained lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, prantsuse toidud kannavad tihti päritolu-maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime.

Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt.

Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell ½1-2 antav eine (déjeuner) ja kell 5-8 lõuna (diner).

Eine koosneb järgmistest toitudest: Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres)- võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm., tavaliselt 3-4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. Munatoit- omelett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. Kalatoit- väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.

Aedviljatoit (légume)- soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). Salat (season)- enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). Magustoit (entremets) - tort, kook, puding, suflee või vorm. Puuvili (dessert)- kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. Kohv. Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel:

Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. Liha- enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. Aedviljatoit- keedetud, praetud, hautatult, vorm. Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. Juust- kamambäär, rokfoor, parmesan jt. Magustoit Puuvili Kohv Nagu näha on prantsuse toidusedel veidi erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta.

Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud (tuuletasku) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid.

Cajun-köök

inglise k: cajun cooking soome k: cajun-keittiö

Mehhiko lahe ääres asuvast USA Louisiana osariigist pärineb kaks tuntud köögikultuuri – cajun (hääldus: keidzhn) ja kreooli, kusjuures nende teineteisest eristamisega on mõnikord raskusi isegi ameeriklastel. Kahe köögikultuuri erinevus saab selgeks väikese kõrvalpõikega USA ajalukku.

Ceviche

Ladina-Ameerika äärmiselt populaarne toorest kalast valmistatud suupiste, mille nime kuju võib olla ka seviche või cebiche. Sõna häälduseks on vastavalt kas sevitsh või sebitsh Valmistamine. Nii nagu carpaccio puhul, nii on siingi maitsestajaks ja pehmendajaks mõne tsitrusvilja mahl. Kuna põhjapoolkera sidrunite mahla peetakse Ladina-Ameerikas liiga magusaks (?!), soovitatavad nad pruukida kas ainult laimimahla või laimi segatult sidruniga. Marineerimise maksimaalpikkuseks võiks olla 6 tundi, kuna pikemal maitsestumisel hakkab kala maitse tsitrusvilja omale alla jääma.