Nepali lipp

Nepali lipp on Nepali riigi-, rahvus- ja sõjaväelipp.

See võeti ametlikult kasutusele 16. detsembril 1962 koos põhiseadusega.

Lipp moodustati lihtsustatud sümbolitega kujul (varem olid taevakehadel näojooned) kahest eraldi vimplist, mida kasutasid päritavat peaministriametit enda käes hoidva Rana suguvõsa kaks võistlevat rühmitust (Ranade dünastia).

Vimplid on eraldi olnud kasutusel umbes 200 aastat ning koos alates 19. sajandist. Sarnane kaheosaline lipp oli kasutusel juba Malla dünastia ajal templite väravate kohal, mõnikord oli lipul ka päike ja kuu. Samasuguse kujuga lipud olid kasutusel ka Indias. Kolmnurga kuju võib olla seotud männiga.

Lipu ääris on varem olnud ka roheline.

[redigeeri] Kirjeldus

Lipp koosneb kahest ülestikusest karmiinpunasest siniste äärtega kolmnurgast. Ülemises kolmnurgas on stiliseeritud kuusirp, alumises stiliseeritud 12 sakiga päike. Alumine kolmnurk on ülemisest suurem.

Lipu kõrguse ja laiuse suhe on 4:3, kui mitte arvestada sinist äärt.

Tegu on ainsa riigilipuga, mis ei ole ristkülikukujuline (mitteristkülikukujuline on ka USA osariigi Ohio lipp; ka Vatikani lipp ja Šveitsi lipp ei ole ebavõrdsete külgedega ristküliku kujulised).

[redigeeri] Tõlgendus

Sinine sümboliseerib rahu. Karmiinpunane on Nepali rahvusvärv. Vastandina valgele ja mustale sümboliseerib ta surma.

Poolkuu ja täht sümboliseerivad kuningakoda. Päike sümboliseerib Rana suguvõsa seda haru, mille käes oli kuni põhiseaduse jõustumiseni peaministriamet (Ranade dünastia). Tänapäeval tähistavad need sümbolid lootust, et Nepali riik kestab sama kaua kui päike ja kuu. See on seotud palvemantratega.

Rahva seas on ka teisi tõlgendusi. Ühe tõlgenduse järgi tähendab kuu rahu (rahumeelsust ja öist puhkamist) ning päike tööd (päeval teevad kõik tööd).

Lippu on ametlikult tõlgendatud ka nii, et kolmnurgad tähistavad Himaalajat ning ühtlasi kaht usundit hinduismi ja budismi.

Hinduismis sümboliseerib kolmnurk dharmat (kõlblusseadus, usuline voorus ja pühad kohustused).