Mihkel Martna
Mihkel Martna (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere – 23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.
Martna sündis Läänemaal ning õppis kohalikus külakoolis. Seejärel tegi ta talutöid, kuni läks 1880. aastatel Tallinna maalriks õppima. Ta tegutses sellel ajal suhteliselt pikalt ning tutvus euroopa töölisliikumise ning sotsiaaldemokraatia, samuti marksismiga. Et ta oli üks esimesi eestlasi, kes neid ideid laiemalt levitama hakkas, on Martnat nimetatud ka "Eesti sotsiaaldemokraatia isaks".
Nooremas eas oli Martna ka aktiivne rahvusliku liikumise tegelane: tegi kaastööd ajalehtedele "Eesti Postimees" ja "Sakala" ning kogus rahvaluulet.
Martna levitas sotsialistlikke ideid algul Talinnas, 1880. aastate lõpus elas ka Tartus ning püüdis sealseid üliõpilasi mõjutada. Hiljem läks ta Peeter Speegi ja teiste Tartu sotsiaaldemokraatidega tülli ning kolis tagasi Tallinna.
Martna osales 1905. aasta revolutsioonis ning viibis seetõttu aastatel 1906-1917 poliitilises paguluses (põhiliselt Šveitsis, Saksamaal, Soomes).
1918. aasta alguses otsustas Martna hakata kindlalt toetama Eesti riiklikku iseseisvust, olles varem tutvunud iseseisva Soome eluga. Peagi rajas ta oma mõttekaaslastega Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei ning sai hiljem selle pahempoolse tiiva juhiks.
Martna kuulus ka Eesti välisdelegatsiooni. Ta moodustas koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga välisdelegatsiooni juhatuse ja oli Eesti Vabariigi esimene esindaja Saksamaal (1919).
Martna oli ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja I-V Riigikogu liige. 1929–1934 oli Martna Riigikogu abiesimees.Martnal on suuri teeneid Eesti Vabariigi poliitilise elu kujundamisel, ta oli ka ESTPi juhtiv teoreetik. 1919. aastal saavutas ta Eesti omariiklusele tunnustuse Sotsialistlikult Töölisinternatsionaalilt.
[redigeeri] Teosed:
- C. R. Jakobson (1903);
- Punased aastad Eestis (1907, M. Jürissoni varjunime all);
- Külast (1914);
- 8-tunniline tööpäev (1924);
- Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I-II (1927, 1930);
[redigeeri] Tunnustused:
- Tartu Ülikooli audoktor 1930.
