Meleagros
Meleagros oli vanakreeka mütoloogias Kalydoni kuningapaari Oineuse ja Althaia poeg.
Selle kohta, kui palju tal õdesid-vendi oli, arvamused lahknevad. Arvatavasti oli tal neli õde (Deianeira, Gorge, Melanippe ja Perimede) ning kolm venda: Klymenos, Toxeus ja Thyreos. Oineuse lapsi ja lapselapsi tabasid suured õnnetused ning neid nimetatakse meleagriidideks.
7 päeva pärast tema sündi ilmusid öösel lapse juurde saatusejumalannad moirad. Ema adus seda ja ärkas üles, ent ei näidanud seda välja. Üks moira viskas koldesse puuhalu ja ütles, et laps hällis elab sama kaua kui see halg põleb. Seepeale nad lahkusid. Althaia kargas kohe voodist, kustutas koldes tule, haaras sealt halu ja pani kirstu luku taha.
Meleagros osales ka argonautide retkel, ent ei paistnud seal millegagi silma.
Tema naise nimi oli Kleopatra. Väide, et Kleopatra oli Idase ja Marpessa tütar, on ilmselt vale, sest Idas ja Marpessa abiellusid alles pärast Meleagrose surma. Nähtavasti oli tegemist nimekaimudega. Meleagrosel ja Kleopatral oli üks laps: tütar Polydora.
Artemis saatis Kalydoni maad rüüstama hiigelmetssea, et karistada Oineust, kes oli unustanud talle lõikuse ajal uudsevilja ohverdada. Siga tappis ka üksikud jahimehed ära. Sellepärast kutsus Oineus kokku Kreeka vapraimad kütid. Saabus hulk kangelasi, kellest mõnedki pärastpoole argonautide seas olid. Tuli ka naiskütt Atalanta, kellesse Meleagros esimesest pilgust armus. Ent Atalanta suhtus temasse kui pelgalt sõpra, sest ei tahtnud kunagi abielluda. Kõik ei tahtnud Atalantat jahile kaasa võtta, sest ta oli naine, ent Meleagros käis neile peale, kuni neiugi kampa võeti.
Kult leiti üles ja piirati sisse, kuid too ründas meestesumma ning tappis Heraklese poolvenna Iphiklese ja Meleagrose venna Toxeuse, enne kui kaaslased appi jõudsid. Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast.
Esimesena tabas looma Atalanta nool. Seejärel ründas haavatud kulti Meleagros ja läbistas tolle südame. Vastavalt tavale sai Atalanta kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma.
Selle otsusega ei olnud rahul Meleagrose kaks onu, tema ema Althaia vennad Eurypylos ja Plexippos. Nad ütlesid, et Meleagrosel pole õigust trofeed kellelegi kinkida ja et Atalantale ei tohi seda anda. Nad tahtsid nahka endale. Seepeale tappis Meleagros onud.
Kui Althaia oma vendade surmast kuulis, otsustas ta, et tema poeg on hulluks läinud, nähtavasti armastusest vääritu naise vastu. Ta võttis puuhalu, milles peitus Meleagrose elu, ja põletas selle ära. Meleagros suri.
Friedrich Engelsi järgi tekkis Meleagrose-müüt emajärgse sugukonna ajal, kui venda loeti lähedasemaks sugulaseks kui poega.
Artemis muutis karistuseks (pole teada, kas Meleagrose või Kalydoni metssea tapmise eest) Meleagrose õed Melanippe ja Perimede kalkuniteks.
Althaia oli sellest kõigest nii masendunud, et võttis endalt elu.
