Masin
| Vajab toimetamist |
Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks.
Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi.
Sisukord |
[redigeeri] Otstarve
Masinate loomise eesmärk on suurendada inimese tööviljakust ning kergendada ta füüsilist ja vaimset tööd.
[redigeeri] Liigitus
Masinad jagunevad tehnoloogilisteks, transpordi-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks.
[redigeeri] Töömasinad
Tehnoloogilisi ja transpordimasinaid nimetatakse töömasinateks.
Tehnoloogilised masinad muudavad töödeldavate detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi.
Transpordimasinad teisaldavad mitmesuguseid laste.
[redigeeri] Jõumasinad
Jõumasinad muundavad üht liiki energiat teist liiki energiaks ning käivitavad töömasinaid.
[redigeeri] Kontroll- ja juhtimismasinad
Kontroll- ja juhtimismasinaid kasutatakse tootmise automatiseerimiseks ning kiiresti kulgevate ja pidevalt kontrollitavate tootmisprotsesside juhtimiseks.
[redigeeri] Arengulugu
Inimkonna vanemaid masinaid, kus esines töövõlli pöörlemisliikumine, paindelemendiga ja vibupingutusega hõõrdülekanne, kus puututi esmakordselt kokku laagrite, nende kulumise, elementide tugevuse, jäikuse jms. probleemidega, oli ligi 6000 aastat tagasi leiutatud vibupuur.
4000 aastat tagasi leiutati ratas- ning lohisti asemele tuli käru. Kaevupöör, potsepakeder, käsikivi, plokiratas näitasid, et inimene eelistas oma mehhanismides pöörlemisliikumist.
Vana-Kreeka filosoofid Platon ja Aristoteles kirjeldasid kolm ja pool sajandit eKr metalltappe, hammasrattaid, vänti, võlle, liitplokke. Archimedes (287-212) kirjeldas tigukonveierit, millega tõsteti vett. Pollio Vitruvius umbes 15 aastat e.kr aga samaks otstarbeks kasutatavat koppkonteinerit.
Renessansiaja kirjanduses kohtab köis- ja rihmülekandeid, keermeid, sidureid. Leonardo da Vinci (1452-1519) joonistas ristuvate telgedega kruvihammasrattaid, veerelaagreid, kette jpm. Aurumasina leiutamine 18 sajandi lõpus viis masinate tootmisele masinate abil. Tööpinke käitati esialgu pikkade laealuste võllide ja lamerihmülekannete kaudu. Puitelemendid asendusid metalliga. Kui vesiratta võis omal ajal ka silma järgi valmis teha siis masina ja selle elementide konstrueerimiskunst tekkis Boulton-Watti aurumasinate tehases, kus J. Watt alustas täpsete jooniste tegemist 1788. aastal. Tehnoloogid eraldusid konstruktoritest ja joonised muutusid tootmise põhidokumentideks 19 sajandi teisel poolel. 19 sajandi 70ndail arendati jalgratta leiutamise käigus välja veerelaagrid ja kettülekanne. Eelmise sajandi alguskümnendeil alanud autode suurtootmine, eriti Henry Fordy konveiertootmine, rajas masstöö traditsioonid ja vastava konstrueerimisstiili. Mudelit T toodeti aastatel 1908 - 1927 lihtsatest töökindlatest detailidest üle 15 miljoni eksemplari. Seejuures värviti kered hulk aastaid ainult mustaks. Selle arvu ületas alles Volkswageni "põrnikas" 1972 aastal. Põrnika puhul jõuti osaliselt masinate koostamiseni masinate abil. Sajandivahetuse neetliide asendus enamasti keevisliitega ja näiteks autode puhul automatiseeritud punktkeevitusega.
[redigeeri] Koostisosad
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks.
Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostudeks.
[redigeeri] Detail
Detail on masina niisugune osa, mille valmistamine ei nõua koostamisoperatsioone.
Geomeetrilise konstruktsiooni poolest võivad detailid olla lihtsad (mutter, liist jne) või keerulised (väntvõll, tööpingi kere).
[redigeeri] Koost
Koost ehk sõlm on toode, mille elemendid on omavahel ühendatud neetliite, keevisliite, keermesliite, liimliite vms teel.
