Maolävis
Maolävis ehk kardia ehk mao kardia ehk alumine söögitorusfinkter (kõnekeeles maolukk; ladina keeles cardia ventriculi, cardia, pars cardiaca) on see mao osa, kus kahekihiline söögitorulihastik läheb üle kolmekihiliseks maolihastikuks. Ta kujutab endast mao sissekäiku.
Maolävise avanemisega ning sulgumisega pärast suutäie läbiminekut on neelamine lõppenud.
Ebapiisav sulgumine (kardiapuudulikkus) võimaldab toidupudrul maost tagasi voolata või (sagedamini) maohappel söögitorru sattuda (gastroösofageaalne refluks). Võimalik tagajärg on reflukshaigus, mis umbes 10 protsendil haigetel võib viia refluksösofagiidi tekkeni. Osalise tervenemise korral võib tekkida Barretti sündroom (Barretti söögitoru).
Teiselt poolt võimaldab maolävise lühiajamine avanemine röhitsemist ja oksendamist.
Maolävise toonus võib välis- ja sisemõjude toimel tõusta või alaneda. Toonust tõstavad maosisu kõrgenenud pH (vähem maohapet), toidu kõrgenenud valgusisaldus, ning gastrointestinaalsed peptiidhormoonid gastriin, motiliin ja substants P. Toonust vähendavad rasvased toidud, piparmündiõli, mõnuained šokolaad ja kohv ning alkohol ja nikotiin. Ülekaalu korral võib sulgurlihase iseenesest piisava toonuse korral kõhusisese rõhu tõttu maolävis avaneda.
Erinevalt maolävise kui funktsionaalse üksue lihasbaasist ei ole üleminek söögitoru lameepiteelilt mao silinderepiteelile kindlalt piiritletud. Nii ei ole ka maolävisenäärmed (teata maonäärmete rühm) paljudel imetajatel seotud maolävisega.
