Märtsirevolutsioon
| Vajab toimetamist |
Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14. - 17. märtsil (1. - 4. märtsil) 1917. Märtsirevolutsiooniks nimetasid seda ka sündmuste kaasaegsed.
14. märtsil (1. märtsil) 1917 algas Tallinnas töölisstreikidega Märtsirevolutsioon.
15. märtsil (2. märtsil) moodustati Petrogradis Ajutine Valitsus, mille esimeheks sai vürst Georgi Jevgenjevitš Lvov. Ülemjuhatuse peakorteris viibiv imperaator Nikolai II andis kontrrevolutsioonilistele vägedele korralduse alustada sõjakäiku Petrogradi vastu. See ebaõnnestus. Nikolai II loobus samal päeval Pihkvas troonist oma noorema venna Mihhail Aleksandrovitši kasuks.
Samal päeval avas Saksa Riigipank vastavalt taotlusele 7433 arved isikutele, kelleks olid Vladimir Lenin, Lev Davidovitš Trotski (Bronstein), Jakub Ganetsky (Jacob Fürstenberg), Mieczyslaw Kozlowski, Evgenia Sumenson jt. tähtsamad bolševikud.
Tallinnas kasvasid töölisstreigid relvastatud mässuks. Kõigepealt suunduti Rannaväravasse vanglaks muudetud keskaegse suurtükitorni Paks Margareeta juurde. Et vanglaülem ei avanud väravaid, murti need maha ning tungiti sisse. Vanglaülema, kes revolvri haaras ja õhku tulistas, pistsid madrused täägiga surnuks. Ka üks vastupanu osutanud vangivalvur tapeti. Vangimaja kaitsnud 60 – 70 soldatilt võeti relvad ära ning need jaotati mässajate vahel. Vabastati kõik vangid – kokku umbes 100 inimest. Vihatud vangla pandi põlema.
Rannaväravast hargnesid mässulised mitmes suunas laiali. Juba Paksu Margareeta ründamise ajal siirdus osa inimesi salapolitsei maja juurde Pikal tänaval. Hoone uksed murti lahti. Purustati sisseseade ja hävitati asjaajamispaberid. Edasi rünnati Vene tänaval asuvat eeluurimisvanglat, mida kaitses rood soldateid. Need andsid relvad ära. Vangla väravad avati ja kõik vangid lasti välja.
Verisem kokkupõrge tekkis Tallinna garnisoni komandantuuri juures Tartu maanteel, kus relvastatud valve ei lasknud mässulisi ligi. Tekkis tulevahetus, kus mitu madrust sai haavata. Lõpuks murti vastupanu ning komandantuuri peavahist vabastati samuti kõik vangid.
Mässulised tungisid ka Toompeale, kus asus kubermanguvalitsus ja kubermanguvangla. Seal vastupanu ei osutatud. Vangid vabastati ja vangla pandi põlema. Tuli levis ka kubermanguvalitsuse ruumidesse ja kuberneri lossi. Eestimaa kubermanguvalitsus lakkas funktsioneerimast.
Vanglate järel langesid mässuliste löögi alla ka politseiasutused ja kohtud. Need võeti käsile üksteise järel: ruumid vallutati, sisustus purustati ning asjaajamisdokumendid hävitati, sest kardeti, et reaktsiooni võidu korral võidakse neid materjale jälle kasutada inimeste vastu.
16. märtsil (3. märtsil) loobus Mihhail II troonist. Isevalitsus ja Romanovite dünastia oli kukutatud.
Tallinnas algasid grandioossed miitingud ja manifestatsioonid. Kogu elanikkond ja sõjavägi oli tänavatel. Töö ettevõtetes ja asutustes seisis. Õppusi väeosades ja sõjalaevadel ei toimunud.
Samal päeval algasid Märtsirevolutsiooni tulemusena Tallinna ja selle lähema ümbruskonna vabrikutes ja tehastes, sõjaväeosades ning sõjalaevadel tööliste, soldatite ja madruste saadikute valimised Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogusse. Juba samal päeval tuli nõukogu Mere puiesteel asuvas Grand Marina kinos kokku. Diiza Milanova, bolševik: “Käisin sageli Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu istungitel, viibides publikurõdul. /---/ Esialgu võtsid kogu saalipoole läbikäigust paremal enda alla ainuüksi esseerid [esseer < s.–r. < sotsialist-revolutsionäär], saali teisel poolel aga istusid enamlased, kuid samuti ka anarhistid, “Novaja Žizn'i” rühm ja teised; kus vähemlased istusid, ma ei mäleta. /---/ Anarhistide väikesest rühmast on mulle meelde jäänud madrus Radžiševski koloriitne kuju…”
Samal päeval algas üldstreigi ja meeleavaldustega revolutsioon Narvas, millest võttis osa ka paradoksaalse nimega Narva Anarhistlik-Sotsiaaldemokraatlik Partei. Moodustati Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu.
Väänas asuvas 3. kindlusesuurtükiväe polgus puhkes mäss samal päeval. 6 kõige vihatumat ohvitseri lasti maha.
Naissaarel, kus asus merekindluse raskesuurtükiväe üksikpataljon ning töötas hulk inimesi kindlustustöödel, toimus samal päeval madruste ja tsiviilisikute mäss. Madrused võtsid sandarmitelt relvad, vabastasid kõik vahialused ja süütasid peavahi hoone põlema.
17. märtsil (4. märtsil) võitis revolutsioon Tartus. Moodustati Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu. Nagu Venemaal, nii said ka Eestimaal moodustatud nõukogudes enamuse sotsialistid-revolutsionäärid ja menševikud.
Tallinnas jätkusid grandioossed miitingud ja demonstratsioonid.
Kiievis moodustati samal päeval Ukraina Keskraada, mille esimeheks sai Mõhhailo Gruševski.
Tekkis kaksikvõim.
18. märtsil (5. märtsil) nimetati Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, millega algas Ajutise Valitsuse võimu korraldamine Tallinnas ja Eestimaa kubermangus.
