Lev Gumiljov
| See artikkel vajab toimetamist |
 See artikkel on pooleli. |
|---|
Lev Gumiljov (14. oktoober 1912 - 15. juuni 1992) oli vene ajaloolane-etnoloog, filosoof, etnogeneesi teooria asutaja, üks maastikuarheoloogia asutajatest, luuletaja, pärsia keelest tõlkija ja orientalist.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Lev Gumiljov on tuntud vene poeedi Nikolai Gumiljovi poeg, tema ema oli kuulus Vene poetess Anna Ahmatova. Ta sündis Tsarskoje Selos Venemaal 1. oktoobril 1912. aastal. Lapsepõlvas elas vanaemal Slepnjovo mõisas Bežetski maakonnas Tveri kubermangis.
1917-1929 elas ta Bežetskis, kus lõpetas gümnaasiumi. Selle pärast ta tahtis astuda edasi ülikooli, kuid teda ei võetud vastu, kuna tema isa Nikolai Gumiljov oli aadlik, kes tapeti bolshevike poolt 1921.a.
1930. aastast Lev Gumiljov elas Leningradis. 1930.-1934. ta võttis töölisena osa mitmetest ekspeditsioonidest Sajaanidesse,Pamiiri ja Kriimi. Pamiiris ta õppis tadžiki ja kirgiisi keelt. 1934. astus 22-aastane Lev Gumiljov Leningradi Ülikooli Ida teaduskonda.
1935. ta oli heitnud ülikoolist välja ja vahistatud, ag mõni aega pärast oli taastatud Leningradi Ülikoolis.
Lev Gumiljov suri 15. juunil 1992. aastal Peterburis.
[redigeeri] Etnogeneesi teooria
[redigeeri] Peamised teosed
- Legend ja reaalsus Tibeti muinasajaloos
- Hunnu rahva ajalugu (1960)
- Hazaria avastus (1966)
- Vanad türkid (1967)
- Väljamõeldude riigi otsing (1970)
- Hunnu Hiinas(1974)
- Etnigenees ja Maa biosfäär (1979)
- Vana Russ ja Suur rohumaa (1989)
- Aastatuhat Kaspia mere ümber (1990)
- Ot Russii k Rossii (1992)
- Lõpp ja jälle algus (1992)
