Lennart Torstenson
Krahv Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena - 7. aprill 1651 Stockholm) , Rootsi väejuht. Anders Torstensoni isa.
Lennart Torstenson sündis Forstenas Västergötlandis . 15 aastasena sai temast noore kuninga Gustav II Adolfi paaž. 1628 -1629 võttis ta osa Preisi sõjakäikudest.Räägitakse et ühes lahingus saatis kuningas Torstensoniga ühele ohvitserile käsku. Teel märkas ta, et vaenlane on muutnud oma positsioone ja ta muutis kuninga käsku. Naastes kuninga juurde oli viimane juba märganud muutusi. Kui Torstenson rääkis kuningale mida ta oli teinud tõstis kuningas juba käe kuid siis muutis meelt ja ütles "Lennart, see oleks võinud maksta sulle elu, kuid võibolla sobiksidki sa paremini kindraliks kui õukonda paažiks." Aastal 1629 määrati Torstenson rootsi suurtükiväe ülemaks, mis tema juhatuse tegi võimalikuks võidud Breitenfeldi ja Lechi lahingus. Samal aastal langes ta vaenlase kätte vangi ja teda hoiti Ingolstadtis vangistuses peaaegu terve aasta. Ta näitas oma sõjameheoskusi ka Wittstocki lahingus, Pommeri aktiivsel kaitsmisel 1637-1638 samuti Chemnitzi lahingus ja sissetungil Tšehhimaale aastal 1639. Kuna ta oli vangistuses oleku ajal kahjustanud oma tervist siis 1641 naases ta Rootsi, kus temast sai riiginõukogu liige.
[redigeeri] Tegevus Rootsi vägede ülemjuhatajana
Johan Banéri ootamatu surma tõttu 1641. aasta mais, määrati Lennart Torstensson Rootsi vägede ülemaks Saksamaal ning Pommeri kindralkuberneriks. Sellefa kaasnes ka ülendamine feldmarssaliks. 1642 marssis ta läbi Brandenburgi ja Sileesia Määrimaale, vallutades kõik olulisemad kindlused mis jäid teele. Tagsiteel läbi Saksimaa ta samahästi kui põrmustas keiserliku armee teises Breitenfeldi lahingus 23. oktoobril 1642. 1643 vallutas ta teistkordselt Määrimaa, kuid kutsuti ootamatult sõdima Taani vastu. Tema kiire ja ootamatu tegevus halvas Taani maapoolse kaitsetegevuse. Kuigi Torstensoni enda positsioon Jüütimaal oli Christian IV poolt oskuslikult juhitud Taani laevastiku tõttu ebakindel. 1644 juhtis oma armee kolmandat korda Saksamaa südaaladele ja kohtus keiserliku väega Jüterbogi lahingus 23. novembril. 1645. aasta novembri algul tungis ta Böömimaale ja saavutas 24. veebruaril võidu Jankau lahingus, sellega oli avatud tee Viini. Kuigi tal õnnestus vallutada üks Doonau sild, oli tema kurnatud sõjavägi võimetu edasi tungima. Sama aasta detsembris oli podagra tõttu liikumisvõimetuks jäänud Torstenson sunnitud üle andma vägede juhatamise ja ta naases Rootsi. 1647 sai ta krahvitiitli. 1648-1651 oli ta Västergötland, Dalsland, Värmlandi ja Hallandi kindralkuberner. Tema surma järel 7. aprillil 1651 maeti ta pühalikult Stockholmi Riddarholmeni kirikusse.
[redigeeri] Välislingid
