Kosmopolitism
|
Politoloogiaalased artiklid teemal |
| Ideoloogiad |
|---|
|
| edit |
See artikkel on ühiskondlikust nähtusest; kosmopolitismi kohta biogeograafias vaata kosmopoliitne levila
Kosmopolitism (kreeka keelest kosmopolitēs 'maailmakodanik') on mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul.
Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne.
Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi.
Kosmopolitismi vastandiks on natsionalism.
Kosmopoliit (maailmakodanik) on kosmopolitismi pooldaja, kes ei soovi end määratleda mõne rahvuse, usu, riigi vm tunnuse järgi ning eelistab esmajärjekorras olla inimene ning alles seejärel kuuluda mõnda inimkooslusse.
Kosmopoliitideks (maailmakodanikeks) on end nimetanud näiteks Sokrates, Erasmus Rotterdamist, Leonardo da Vinci, Linus Pauling, Jules Verne, Bertrand Russel, Albert Einstein, Charles Chaplin jpt.
