Kempten

Kempten
[ ]

saksa Kempten (Allgäu)

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Kempteni vapp

Pindala: 63,29 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 61 400 (2005)

koordinaadid: 47°44′ N 10°19′ E

Kempteni raekoda

Kempten on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal Švaabimaal. Asub Illeri jõe ääres. Kesklinn asub 670 m kõrgusel merepinnast.

[redigeeri] Ajalugu

Kempten on üks vanimaid Saksamaa linnu. Strabon mainis 50 eKr keltide asulat Kambodunonit, mida peetakse vanimaks tänapäeva Saksamaa asula mainimiseks. Kahjuks ei ole arheoloogilised väljakaevamised kinnitanud, et selline keltide asula olemas oli.

15 eKr vallutasid ja purustasid roomlased Nero Claudius Drususe ja tema venna Tiberiuse juhtimisel keltide asula. Nad rajasid sinna oma asula Cambodunumi. See oli tüüpiline rooma linn termide, foorumi ja templitega. Esialgu ehitati linn puust, kuid pärast 69 toimunud tulekahju, milles hävis peaaegu kogu linn, taastati kiviehitistega.

233. aastal hävitasid linna alemannid. Linn taastati, ent mitte päris endisele kohale, vaid strateegiliselt ohutumasse kohta, Burghalde mäele Illeri jõe kaldale. Viimased roomlaste väeüksused lahkusid linnast 488. aastal ja kogu piirkond läks alemannidele. Seepeale kolis asustus mäelt alla jõeäärsele tasandikule. Sel ajal nimetati linna Cambidanoks ja selle asukad olid valdavalt alemannid. 680 laastasid linna frangid, sest linn oli toetanud frankidevastast ülestõusu.

740. aastal rajati linna kohale misjonipunkt, mis 774. aastal sai abtkonna keskuseks. Selle asutasid iiri mungad Magnus ja Theodorus, kes saadeti Šveitsist Sankt Galleni kloostrist Allgäusse ristiusku kuulutama. Paari aasta pärast rajati Kempteni klooster, mis oli Allgäu esimene klooster. Karl Suure naine Hildegard oli alemanni printsess ja tema toetusel sai Kempteni kloostrist üks enim privilegeeritud kloostreid Frangi impeeriumis.

10. sajandi alguses rüüstasid linna mitu korda ungarlased; 941 taastati linn Augsburgi piiskopi ja Kempteni abti Augsburgi Ulrichi juhtimisel. Linn kuulus sellest ajast halduslikult kloostri võimu alla.

Heinrich II andis 1213 Kempteni abtidele õiguse nimetada end hertsogiteks. Vastukaaluks andis Rudolf von Habsburg 1289 Kemptenile vaba riigilinna õigused. Ometi jäi linn endiselt kloostrist sõltuma ja alles 1525 sõlmisid klooster ja linn niinimetatud suure tehingu, millega linn end suure summa eest sõltumatuks ostis. Kohe 1527 võttis linn vastu protestantismi, sellal kui klooster jäi katoliiklikuks. See tekitas nende omavahelistes suhetes suuri pingeid.

Kolmekümneaastase sõja ajal purustasid Rootsi väed nii linna kui kloostri. Vahetult pärast sõda ehitati linna kirik ja kloostri kirik, esimesed kirikud Saksamaal pärast Kolmekümneaastast sõda.

Napoleoni sõdade ajal 1802–1803 läksid linn ja klooster Baieri alla, aga halduslikult ühendati nad omavahel alles 1819.

Kemptenis on sündinud Ernst Mayr.