Islandi vapp
| See artikkel vajab toimetamist |
Islandi vapil (islandi keeles: Skjaldarmerki Íslands) on hõbedane rist sinisel taustal, hõbedase risti sees on veel punase rist. Vapi tagapinnal on pull, kotkas, draakon ja kivihiiglane. Neid elukaid austati Islandil niivõrd, et viikingiajal keelati Islandile lähenemine laevadega, millel oli kujutatud grimassiga sümboleid (nagu draakonipea laevavööris), kuna need võisid austatud elukaid hirmutada.
[redigeeri] Ajalugu
Islandil on olnud läbi aegae mitmeid vappe. Esimeseks vapiks peetakse vappi kuue sinise ja kuue hõbedase triibuga. Teine anti Earl Gissur Þorvaldssonile Norra kuninga Hákon Hákonarsoni poolt aastal 1258. See kujundati kuninga enda vapi järgi, vahetades värvid lõvi värvusega ning lisades sellele sinised ja hõbedased triibud eelmiselt vapilt.
Umbes 1500.a. sai Island vapi, millel kujutati punasel taustal olevat kala. Seda tuntakse kui Þorskmerkið.
3. oktoobril 1903.a. muudeti vappi taaskord. Sellele asetati pistrik sinisel taustal. Vappi kasutati kuni 12. veebruaril 1919.a. võeti kasutusele praegusele vapile sarnane vapikujutis.
