Humanitaarteadused
Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused, eelkõige filosoofia, ajalugu, õigusteadus, usuteadus, filoloogia, kunsti- ja muusikateadus. Sageli peetakse humanitaarteadusteks ka mitmeid kitsamaid distsipliine nagu kultuurantropoloogia, pedagoogika, sotsioloogia, inimgeograafia, kulturoloogia, psühholoogia, mütoloogia, semiootika jts. Traditsiooniliselt käsitletakse humanitaarteadusi vastandatuna reaalteadustele. Uuemal ajal on püütud humanitaarteadustest eristada sotsiaalteadusi, mis keskenduvad inimeksistentsi ühiskondlikule aspektile, samas on praktiliselt võimatu tõmmata nende vahele ranget piiri.
Humanitaarteadusi rõhutavat haridust nimetatakse humanitaarhariduseks.
[redigeeri] Mõiste ajalugu
Filosoofia jaotati valgustusajastul loodusfilosoofiaks ja moraalifilosoofiaks (inglise keeles natural philosophy ja moral philosophy). Selle jaotuse eeskujul eristas John Stuart Mill loodusteadust ja "moraaliteadust" (moral science). "Moraaliteadusi" hakati saksa keeles nimetama Geisteswissenschaften - 'vaimuteadused'.
Wilhelm Dilthey määratles "vaimuteadused" (humanitaarteadused) neile omase meetodi – mõistmise – kaudu (mõistmise ja hermeneutika mõiste olid Friedrich Schleiermacherist saadik tulnud käibele ka väljaspool filoloogiat).
