Hani dünastia
Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia. Pärast Qini langust jagasid mässajad Qini riigi omavahel ja võimule tuli Hani dünastia. Üks pealikke sai osaks valdusi Hani jõe ääres ja tiitli selle järgi. Hiljem hakkas ta teiste vastu võitlema, võitis nad ja sai keisriks. Ta võttis Hani oma dünastia nimeks. Üle nelja sajandi viis see dünastia läbi uuendusi, mis lõid aluse keisririigi püsimisele. Kõigepealt pandi paika keisri amet ja tema osa riigi valitsemisel. Hani dünastia võttis üle Qini riigi põhimõtte, mille kohaselt keiser on seaduse allikas, kõrgeim kohtunik ja riigi tähtsaim võimukandja. 32. aastal p.Kr viidi läbi muudatus, mille kohaselt lõpetati talupoegade iga-aatane sõjateenistusse kutsumine ja väljaõpetamine. Muudatused Hani dünastia ajal lõid keiserlikule Hiinale alustoed, kuid ühtlasi viisid ka Hani keisririigi hävingule. Võim koondus keisri lähimate inimeste, abielu kaudu tema sugulasteks saanute ja eunuhhide kätte. See põhjustas mõjukate perekondade üha suuremat võõrandumist, need tugevdasid oma kohalikke tugipunkte ja ühiskondlikke sidemeid.
Hani dünastia valitses 206 eKr – 9 pKr. Selle dünastia sugulased valitsesid ka 25–220.
Ka hiljem on seda dünastianime kasutatud, aga need dünastiad ei kestnud kaua.
Hani dünastia:
- Lääne-Han 206 eKr - 23 pKr;
- Wang Mangi valitsemisaeg (Xini dünastia) 9 pKr - 23 pKr;
- Ida-Han 25 pKr - 220 pKr
