Gregor von Bochmann
Gregor von Bochmann (1. juuni 1850 Läänemaa, Nehatu mõis – 2. veebruar 1930 Düsseldorf) oli baltisaksa maalikunstnik.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Bochmann sündis Läänemaal Nehatu mõisas riigimaade revidendi perekonnas.
Aastatel 1862–1868 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis. Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt.
Aastal 1868 sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871 ning asutas siis oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis.
Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige.
Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor.
[redigeeri] Looming
Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita.
20. sajandi alguses muutus tema värvikäsitlus impressionismilähedasemaks ("Hobused sepikoja ees", tempera; Eesti Kunstimuuseum).
Bochmann viljeles ka akvarelli.
[redigeeri] Maalid
- "Laadal" (1872)
- "Lastud linnud" (1887)
- "Sepikoja ees" (1880.–1890. aastad, kõik Eesti Kunstimuuseumis)
- "Eesti külakõrts" (1890. aastad, Poznańi Rahvusmuuseum)
- "Eesti maanteel" (1910, Eesti Kunstimuuseum).
- "Talupojad Ridala kiriku ees"
[redigeeri] Tööde asukohad
Gregor von Bachmanni teosed on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis ja vaselõikekabinetis, Münchenis Uues Pinakoteegis, Kölnis Wallraf-Richartz-Museum'is ning Aacheni, Bautzeni, Düsseldorfi, Hamburgi, Riia ja Stuttgarti muuseumides.
[redigeeri] Välislingid
