Geryon
Geryon ehk Geryoneus oli vanakreeka mütoloogias kolmepäine hiiglane, Chrysaori ja Kallirrhoe poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Ta elas maailma lääneserval Erytheia saarel. Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäeva Cádizi. Antiikajal nimetati seda kanti Andaluusia rannikul Tartessoseks.
Geryonil oli kahepäine koer Orthos, Kerberose vend, ja veisekari, mida valvas Arese poeg Eurytion. Veiste röövimine oli Heraklese 10. vägitöö.
Teel Geryoni juurde jõudis Herakles Vahemere lõppu ning püstitas sinna Heraklese sambad ehk Gibraltari ja Ceuta. Herakles surmas algul koera, siis karjuse ja lõpuks veiste omaniku, esimesed oma oliivipuust nuiaga, kolmanda Lerna hüdra veres mürgitatud noolega. Herakles vedas veised Mükeenesse, kus nad ohverdati Herale.
Veiste transportimise ajal saatis Hera parmud karja piinama, nii et need laiali jooksid ja Heraklesel kulus terve aasta nende kokkukogumiseks.
Rooma mütoloogias ajas Herakles karja Kreekasse tagasi läbi Itaalia. Roomas Aventinuse mäel varastas Cacus osa karjast ära. Ta kasutas Hermese leiutatud meetodit, nimelt võttis ta veistelt sõrad ära ja pani teistpidi alla, et keegi ei oskaks jälgipidi neile järele tulla. Ühe versiooni järgi sattus Herakles oma järelejäänud karjaga juhuslikult lähedusest mööduma, veised haistsid teineteist ja hakkasid ammudes kutsuma. Teise järgi teatas Cacuse õde Caca Heraklesele, kus tema vend end koos varastatud loomadega peidab. Herakles lõi Cacuse maha, sai loomad tagasi ja jätkas teekonda. Roomlased väitsid, et Herakles rajas altari kohale, kus asub nende karjaturg Forum Boarium. Sel põhjusel austati Heraklest ka Roomas kultuslikult.
Kõige põhjalikumalt on Heraklese 10. kangelasteo kirja pannud 6. sajandil eKr elanud poeet Stesichoros.
