Georgius Agricola
Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.
Tema perekonnanimi Agricola on saksakeelse sõna "Bauer" ('talupoeg') tõlge ladina keelde.
[redigeeri] Elulugu
Üks tema esimesi ametikohti oli Saksimaal asuva Zwickau suurkooli rektor (1514–1516). Nähtavasti polnud see siiski ülikool. Ta loobus rektori kohast, et õppida edasi Leipzigi ülikoolis, mille lõpetas 1518. Hiljem täiendas ta end meditsiinis ja keemias Bologna, Padua ja Veneetsia ülikoolis. Itaalias sai ta ka doktorikraadi. Ta töötas õpetajana, koolidirektorina ja ülikooli õppejõuna.
1527 valiti ta Zwickau linnafüüsikuks. Zwickau asus Joachimsthali lähedal, mis oli tähtis metallide tootmise keskus.
Samal aastal ta abiellus Chemnitzist pärit Anna Meyneriga ja kolis 1531 Chemnitzisee, kus elas surmani. Ta töötas linnaarstina ja oli aeg-ajalt (1546, 1547, 1551 ja 1553) ka linnapea. Ta ei olnud kordagi kaua linnapea, sest Saksimaa oli tollal protestantismi tähtis keskus, ent Agricola ei varjanud oma katoliiklust.
[redigeeri] Teadustöö
Tema tähtsaim töö ilmus postuumselt 1556 ladina keeles ja juba järgmisel aastal tõlgiti see saksa keelde. See 12-osaline raamat võttis kokku kõik, mida tolleks ajaks teati metallide tootmisest. Eriti täpselt kirjeldas ta vase-, hõbeda- ja pliimaakide töötlemist, samuti vismuti tootmist. Ühe raamatu pühendas ta soolade (nitraadid, sulfaadid, kloriidid) saamisele, kirjeldades üksikasjalikult ka keedusoola tootmist. Ta uuris ka klaasi tootmist. Ta selgitas välja, et leegi värvus sõltub põleva aine koostisest.
