Georg Ots
| Vajab toimetamist |
Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd – 5. september 1975 Tallinn) oli eesti laulja.
Tema isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg omandas insenerihariduse 1941. aastal.
Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.
1944. aastal asus ta õppima Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks sai Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.
Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu. Ka Moskva Suurde Teatrisse.
Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnon"-is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemon"-is.
Paljude eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale.
Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmáni opereti "Tsirkusprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära.
Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut.
Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka Ameerikas ja mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes.
Georg Otsale omistati Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus, mis oli tol ajal kõrgeim tunnustus loomeinimesele.
1996 anti tema nimi väikeplaneedile "1977 QAI".
[redigeeri] Kirjandus
- Helga Tõnson, “Georg Ots” (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1975; teine, täiendatud trükk 1976; vene keeles 1981
- Kulle Raig, “Saaremaa valss: Georg Otsa elu”. Varrak, Tallinn 2003; raamat ilmus esmalt soome keeles (Saarenmaan valssi: Georg Otsin elämäkerta, 2002) ja autor tõlkis selle ise eesti keelde
