Geograaf
Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.
Geograafia on jagunenud mitmeks üksteisest suuresti eristuvaks haruks. Seetõttu ei ole geograafide seas üksmeelt selles, mis on geograafia ja kes on geograaf.
Geograafia on väga vana teadus ja seepärast on aja jooksul muutunud ka geograafi tööülesanded. Esimeseks geograafiks peetakse enamasti Eratosthenest.
Traditsiooniliselt on peetud geograafiks inimest kes valmistab kaarte. Tänapäeval tegelevad sellega geograafid, keda nimetatakse kartograafideks. Geograaf oli senitundmatute maade avastaja ja kirjeldaja – sellest ka nimetus. Praeguseks on geograafiast kujunemas midagi keskkonnateaduse laadset, mis uurib inimese ja looduse vastastikmõju. Kui geoloogias tegeldakse enamasti küsimustega, mille tekkimises inimesel pole mingit rolli (vulkaanipursked, maavarad), siis geograafias on asi risti vastupidine. Enamik geograafilisi probleeme, ka loodusgeograafias, on seotud inimese tegevusega. Sellisteks inimese poolt tugevasti mõjutatud küsimusteks loodusgeograafias on näiteks happevihmade levik või kliimamuutus.
Geograafia on sünteesiv teadus, mis uurib keskkonda läbi ruumikontseptsiooni. Seega on geograafil vaja laiapõhjalist haridust, milles oleks ühendatud nii reaal- kui ka humanitaarteadused. Et geograafia õppekava ülikoolides ei ole reeglina väga spetsiifiline, ei ole geograafiks olemiseks vaja alati vastavat haridust. Paljud geograafiaga produktiivselt tegelevad inimesed ongi majandusteaduse, geoloogia, keskkonnateaduse, bioloogia vms. taustaga.
