Estados
Estados (hispaania keeles Isla de los Estados 'Staatide saar') on saar Argentina äärmises lõunaosas Tulemaa saare idaotsast Mitre poolsaarest idas. Tulemaa saarest lahutab teda 24 km laiune Le Maire'i väin.
Saar kuulub Tulemaa provintsi koosseisu.
Saare geograafilised koordinaadid on umbes 54º (54º49') S ning 63º 47' kuni 65º 46' W.
Saar jääb Ushuaiast umbes 240 km, Río Grandest umbes 200 km kaugusele ja Falklandi saartest umbes 400 km kaugusele.
Saare pindala on umbes 534 km². Saare pikkus lääne-idasuunas on 63 või 65 km, laius 16 km kuni 500 m.
Saare idapoolseim punkt on San Juani neem (Cabo San Juan), teistel andmetel Leguizamo neem (Punta Leguizamo). Kõige läänepoolsem punkt on Cuchillose neem (Punta Cuchillos). Üks neemedest on Rinoceronte neem.
Saarest põhja pool on väiksemaid saari, sealhulgas Observatorio saar ja Goffré saar. Lahtede seas on Flindersi laht põhjakalda lääneosas, Capitán de Canepa laht lõunakalda lääneosas ja Blossomi laht lõunakalda idaosas. On ka Franklini laht, Crossley laht ja San Antonio laht.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Saar on nime saanud 1615 oma avastajatelt Willem Schoutenilt ja Jacob Le Maire'ilt Ühendatud Provintside Vabariigi generaalstaatide järgi ('Staatide Isandate maa'). Kui Hedrick Brouwed 1643 avastati, et tegu on saarega, andis ta sellele nimeks "Staaten Eylandt" 'Staatide saar').
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Rannajoon
Rannajoon on liigendatud fjordide, abajate ja lahtedega.
[redigeeri] Pinnamood
Saar on peaaegu kõikjal väga mägine, järskude nõlvade ja teravate tippudega ning paljude liustikuorgude ja järvedega. Kõrgeim mägi on Spegazzini mägi (Monte Spegazzini; 741 m). Saare mäed on Andide jätk.
Kaljusel rannal on sügavaid nõgusid.
[redigeeri] Kliima
Kliima on niiske. Aasta keskmine sademete hulk on 2000 mm.
[redigeeri] Veestik
Mägedes on järvi.
[redigeeri] Taimed
Taimkatte moodustavad igihaljad kaselehise lõunapöögi ja Drymis winterii metsad ning hõredama metsaga kohtades okaspõõsad (eriti Darwini kukerpuu), lopsakas alustaimestikus sõnajalad, samblikud ja samblad.
On ka turbarabasid ja merekaldal aasasid.
[redigeeri] Loomad
Saarel elab palju pingviine ja loivalisi. Need ja teised mereloomad (kaljupingviin, patagoonia pingviin, merilõvid Otaria flavescens, merikarud, merisaarmad, kassiksaarmad, lõunakajakad, patagoonia kormoran, hiid-tormilind, albatross Thalassarche melanophrys ja rändalbatross) saabuvad saarele meritsi. Meres elavad tõmmu-nosudelfiin ja austraalia nosudelfiin. Mereloomadel on toiduks rikkalikult mereselgrootuid.
Sisevetes elavad saarmas Lutra provocax (ohustatud liik) ja kala Galaxias maculatus. See kala elas varem mujalgi Tulemaa saartel; Tulemaa saarel on lõhelised ta välja tõrjunud.
Saarel elavad ka hiir Abrothrix llanoi, patagoonia siisike, Aphrastura spinicauda, andi kondor, karakaara Polyborus australis (sealhulgas Crossley lahe ääres, Cinclodes outstaleti, Cinclodes patagonicus ja Cinclodes antarcticus.
Saarele on sise toodud kitsed (Luis Piedra Buena poolt 1868 või 1872) ja punahirved (1973).
Kitsi oli algselt 40. Nad on paljunenud inbriidingi tingimustes inimese sekkumiseta ja saarel adapteerunud ning elutsevad teadaolevalt ainult saare lääneosas. Saare kitsede asurkonda uuritakse igakülgselt [[Manuel Patricio Ghirardi] juhtimisel.
[redigeeri] Rahvastik
Püsiasustus puudub. On ainult uurimisjaam ja sõjaväebaas (Puerto Parrys on neli meremeest, kes vahetuvad iga 45 päeva tagant).
[redigeeri] Sadamakohad
- Puerto Parry (sõjaväebaas)
- Puerto San Juan de Salvamento (seal asus maailma otsa tuletorn)
- Puerto Cook (endine sõjaväevangla)
- Puerto Hoppner (läheduses on Hoppneri fjord)
[redigeeri] Reservaat
Aastal 1991 kuulutati saar reservaadiks (Reserva Provincial Ecológica, Histórica y Turística). Teistel andmetel hõlmab reservaat 8300-hektarilise ala, kuhu kuulub ka väikesi saari, sealhulgas Año Nuevo saared.
[redigeeri] Ajalugu
Saare avastasid 1616 (25. detsembril 1615) laevalt Concordia Willem Shouten ja antwerpenlane Jacob Le Maire, kelle järgi on nime saanud ka Estadost Tulemaa saarest lahutav Le Maire'i väin. Nad nimetasid selle Staatide Isandate maa ega teadnud, et tegemist on saarega. Hollandi kapten Hedrick Brouwed sõitis 1643 ümber saare ning pani sellele nimeks 'Staatide saar'.
Saart uurisid ka inglased ja hispaanlased.
Argentina meremees Luis Piedra Buena, kes oli juba päästnud rühma saksa merehädalisi, ehitas 1862 Puerto Cooki lähedale pelgupaiga (vooditega majakese). Ta maalis ühele Hoorni neeme kaljumäele: "Estadose saarel aidatakse merehädalisi." Tol ajal oli läheduses keskmiselt kaheksa laevahukku.
Piedra Buena korraldas saarel aastaid hülgeõli tootmist. Ta oli esimene argentinalane saarel.
Puerto de San Juan del Salvamentos (San Juan del Salvamiento sadama sissepääsu juures) oli 25. maist 1884 kuni 1899. aastani (või oktoobrini 1902) tuletorn, mis inspireeris Jules Verne'i romaani "Maailma otsa tuletorn" ("Le Phare du bout du monde"; 1905). See oli Argentina riigi esimene tuletorn. Tuletorn rajati sellepärast, et sealt möödus meretee ümber Lõuna-Ameerika ning laevahukud olid selles piirkonna sagedased. Tuletorni asukoht oli ebaõnnestunud, sest tuli ei paistnud teiste saarte tagant hästi välja. Ka ilmastik tegi tornile kahju. Uus tuletorn rajati Observatorio saarele.
Aastatel 1899–1902 oli saarel sõjaväevangla (Puerto Cookis).
[redigeeri] Turism
Turism on raske ligipääsetavuse tõttu harv ja kallis. Piiratud arvul turiste on ettevõttel Antarpply A.S. lubatud tuua laevaga Ushuaiast. Nad ööbivad laeval.
