Edvard Grieg
See artikkel räägib norra heliloojast; norra kirjaniku ja publitsisti kohta loe artiklit Nordahl Grieg.
Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja "Klaverikontsert a-mollis".
Sisukord |
[redigeeri] Biograafia
Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.
1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Liepzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.
Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel.
Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale.
1867. aastal naitus Grieg oma nõbu Nina Hagerupiga.
Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal. Vaatamata oma üldisele kuulsusele, ei loetud teda kodumaal keskpärasest heliloojast kõrgemaks.
1868. aasta kirjavahetuses ungari helilooja Lisztiga, kes oli vaimustatud Griegi omapärasest heliteosest "Klaverisonaat a-mollis", saavutas Grieg ka oodatud kuulsuse Norras, ning pälvis riikliku stipendiumi, mida talle varem ei antud. Kaks aastat hiljem kohtusid kaks heliloojat Roomas, kus Liszt tema loomingut kiitis ning julgustas ka edasi kirjutama.
Aastatel 1871–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut.
Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum.
Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge'i Ülikooli audoktoriks.
Helilooja suri Bergenis südameatakki.
[redigeeri] Looming
Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserteid ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad.
[redigeeri] Klaverile
- "Klaverikontsert a-moll" (1868)
Klaveritsüklid
- "Lüürilised palad"
- "Albumilehed"
- "Humoreskid"
[redigeeri] Soolopalad ja muud teosed
- "Pildid rahva elust"
- "Norra tantsud"
- "Pulmapäev Trolldhaugenis"
- "Mööda kaljusid ja fjorde"
- "Pöialpoiste rongkäik"
- "Peer Gynt"
