Donetsk

Donetsk
[ ]

ukraina Донецьк

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Pindala: 385 km² km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 1 131 700 (2005).

koordinaadid: 48°00′ N 37°48′ E

Stalinistlik arhitektuur Donetski kesklinnas

Donetsk on linn Ukrainas, Donetski oblasti keskus. Asub Kalmiuse jõe ääres.

[redigeeri] Loodus

Linnas on Kalmiuse veehoidla (60 ha) ja Donetski meri (206 ha). Linnas on ka 5 jõge, millest ainult Kalmius on üle 25 km pikk (209 km).

Linna piiresse jääb 125 aherainemäge, millest osa on metsastatud.

[redigeeri] Ajalugu

Venemaa valitsus sõlmis krahv Sergei Kotšubeiga lepingu, millega Kotšubei kohustus rajama Lõuna-Venemaale raudteerelsside tootmise tehase. 1869. aastal müüs Kotšubei selle kontsessiooni 24 000 naela eest Walesi ärimehele John Hughesile. Tehase juurde tekkis asula, mida hakati Hughesi järgi kutsuma Juzovkaks. 24. aprillil 1871 püstitati tehase esimene ahi ning 24. jaanuaril 1872 saadi esimest malmi. Tehas töötas täistsükliga. Esmakordselt Venemaal lasti käiku 8 koksiahju ja kasutati eelkuumendatud õhu puhumist. Juzovka sai üheks Venemaa tööstuskeskustest. Juzovkas elas 1870. aastal 164, 1884. aastal 5494, 1897. aastal 29 000, 1917. aastal 70 000 inimest. Alles 1917 sai Juzovka linnaõigused.

1924 nimetati ümber Stalinoks. Elanikke oli sellal linnas 63 708, 1925. aastal 80 085. Juulis 1932 sai linn Donetski oblasti keskuseks. Enne Teist maailmasõda elas linnas 507 000 inimest, sõja lõpus 175 000.

Teise maailmasõja ajal asus Stalinos juudi geto, milles tapeti 3000 juuti, ja kolm kontsentratsioonilaagrit, milles tapeti 92 000 inimest. Linnas kehtis kollektiivse vastutuse põhimõte: iga politseiniku tapmise eest hukati 10 ja iga sõjaväelase tapmise eest 100 kohalikku elanikku. Kaevanduse šurfid olid niihästi vanglaks kui ka surnute viskamise kohaks. Stalinos oli väga tugev põrandaalune liikumine. ja linna lähedal oli tugev partisaniliikumine. Diversioonide tõttu ei suutnud sakslased kogu sõja ajal käivitada söe tootmist Donbassis.

Aastal 1961 sai linn praeguse nime.

[redigeeri] Rahvastik

Linna elanikest moodustavad suure osa venelased ja venestunud ukrainlased.

1978. aastal ületas linnaelanike arv miljoni piiri.

Linnas on 9 rajooni: Budjonnõi, Kalinini, Kiievi, Kirovi, Kuibõševi, Lenini, Petrovi, Proletarski ja Vorošilovi rajoon. Esimesed 5 linnarajooni moodustati 1937.