Dari keel
Dari keel ehk kabuli keel ehk farsi-kabuli keel on uusiraani keelte edela-allrühma kuuluv keel, mida kõneldakse Afganistanis.
Seda peetakse ka pärsia keele variandiks. Dari keel on Afganistanis koos puštu keelega ametlik keel.
Dari keelt kõneldakse Afganistani põhja- ja lääneosas ning pealinnas Kabulis, mis asub riigi idaosas. Riigi põhjaosas läheb dari keel üle tadžiki keeleks. Dari keelt oskab umbes 5 miljonit inimest: tadžikid, usbekid, türkmeenid, hesaarid ja osa puštusid (eriti Iraani piiri lähedal). Levinud on kakskeelsus. Tadžikkidel, hesaaridel (oma variandis, mille nimi on Hazargi) ja aimakkidel on see emakeeleks. Dari keel on Afganistanis rahvastevahelise suhtlemise keel (lingua franca) ja kultuurikeel, mis on prestiižne ka puštude seas.
Dari keelt kirjutatakse araabia kirja baasil. Keeles on palju araabia laene.
Nii dari keel, pärsia keel kui ka tadžiki keel on kujunenud tadžiki-pärsia klassikalise kirjanduse keelest, mida nimetatakse ka klassikaliseks dari keeleks. Tänapäeva Afganistani territoorium kuulus koos Kesk-Aasia ja Loode-Indiaga uuspärsia keele leviala idaossa, kus on võrreldes Iraanis kujunenud kirjakeelega mitmeid eripärasid. Dari keel on Iraani pärsia keelest arhailisem ning lähedasem tadžiki keelele.
Pärsia, dari ja tadžiki keele kõnelejad saavad üksteisest aru. Dari keele süntaks ei erine palju Iraanis kõneldava pärsia keele omast, kuid rõhk on vähem väljendunud. Dari keeles kasutatakse omistavat sufiksit -ra. Vokaalid ē ja ō ning ai ja aw on teistsugused ning on konsonante, mida Iraani pärsia keeles ei ole. Verbi vormide süsteem on keerukam. Ka sõnavaras on erinevusi.
Dari keelel on kaks murderühma:
- Herāti, Lowgari ja Gardēzi ümbruse murded, millel on sarnaseid jooni Loode-Iraani murretega
- Badakhshāni ja Panjshēri ning Kabuli ümbruse murded, mis on lähedased Tadžikistanis räägitavatele tadžiki murretele
Oma murded on ka dari keelele üle läinud (arvatavasti mongoli päritolu) hesaaridel ja poolnomaadidest aimakkidel.
Dari kirjakeel on kujunenud Kabuli murde baasil.
