Belmont-sur-Yverdon
Belmont-sur-Yverdon on küla ja vald Šveitsis Vaud' kantonis Yverdoni ringkonnas, 4 km linnulennult ringkonnakeskusest Yverdon-les-Bainsist lõunaedela pool.
Geograafilised koordinaadid on 46° 45' N ja 6° 37' E.
Kõrgus merepinnast on 529 või 535 m.
Valla elanike arv oli 264 (seisuga 31. detsember 2003 ning 2004), valla pindala on 6,47 km². Rahvastiku tihedus on 40 in/km² (2002).
Vallas on kaks küla: Belmont-sur-Yverdon ja Le Villaret.
Sihtnumber on 1432, valla number on 5902.
Vallavanem on Marc-Etienne Grin.
Sisukord |
[redigeeri] Geograafia
Belmont-sur-Yverdon on kobarküla, mis laiub Vaud' Mittellandis, maastikuterrassil Gros de Vaud' kõrgendike kõige põhjapoolsematel harudel, umbes 100 m Orbe'i tasandikust (Plaine de l'Orbe) kõrgemal.
Valla territoorium hõlmab osa Vaud' Mittellandist. See laiub La Thielle'i parempoolsest külgkanalist Canal Orientalist lõuna poole üle Orbe'i tasandiku ning kitsa ribana üle Belmonti terrassi kuni Bois de Suchy laiade kõrgendikuselgadeni. Lõunaosas moodustab piiri väga käänuliselt kulgev Buroni jõgi mäesettekihtidesse sisselõikunud orus. Läänepiir asetseb Bois de Suchy metsaalal. Selle ääres asub Belmont-sur-Yverdoni kõrgeim punkt Hauts de Villars (604 m merepinnast).
Valla territooriumist moodustasid 1997 6% asulad, 18% metsamaa, 75% põllumajanduslik maa ja pisut alla 1% mitteproduktiivne maa.
Belmont-sur-Yverdoni vallas on ka Le Villaret' küla (569 m üle merepinna) maastikuterrassil Buroni läänepoolsel orunõlval ning mõned üksiktalud.
Belmont-sur-Yverdoni naabervallad on põhjas Yverdon-les-Bains, idas Gressy, idas ja lõunas Essertines-sur-Yverdon (Echallensi ringkond) ning läänes Suchy ja Ependes.
[redigeeri] Rahvastik
Oma 264 elanikuga (31. detsember 2003) on Belmont-sur-Yverdoni vald üks Vaud' kantoni väiksemaid valdu.
Elanikest kõneleb 96,8% prantsuse keelt, 1,6 % inglise keelt ja 0,8% portugali keelt (2000. aasta andmed).
Elanike arv oli 1764. aastal 249, 1850. aastal 387, 1900. aastal 373, 1910. aastal 395;. Suure väljarännu tõttu vähenes see 1950. aastaks 289 ja 1970. aastaks 183 inimesele. Sellest ajast peale on elanike arv jälle märgatavalt kasvanud. Aastal 2000 oli elanike arv 247.
[redigeeri] Majandus
Belmont-sur-Yverdon elatub tänapäevalgi põhiliselt põllumajandusest, eriti põlluharimisest ja puuviljakasvatusest (20 perekonda).
Väljaspool primaarsektorit on külas suhteliselt vähe töökohti. Viimastel aastatel on Belmont-sur-Yverdon kujunenud magalarajooniks: paljud käivad tööl väljaspool valda, eelkõige Yverdon-les-Bainsis.
[redigeeri] Transport
Vallal on üsna hes ühendus, kuigi ta jääb suurematest transiitteedest kõrvale.
Aastal 1981 avatud kiirtee A1 (Lausanne-Yverdon) ühendus Yverdon-Sud on külast umbes 3 km kaugusel.
Valda läbib postibussiliin Yverdon–Suchy.
[redigeeri] Ajalugu
Belmont-sur-Yverdon pärineb linnusest, mida on esmakordselt mainitud 1154 (castrum Bellimontis) ning mis kuulus Grandsoni isandatele. 13. sajandi alguses kujunes linnuse jalamile kindlustatud eeslinn (mainitud 1220: burgum Bellimontis), kus peeti nädalaturgu ning mis sai 14. sajandil (enne 1367. aastat) linnaõiguse. Bürgermeistrit on esmakordselt mainitud 1393. Linnus ja linnake olid samanimelise isandavõimu keskus ja moodustasid väikese piirkondliku keskuse ning alates 1389. aastast ühe linnusefoogtkonna Savoias. Juba 15. sajandil algas aga linnakese allakäik. Aastal 1409 oli majapidamisi 31. Alates 16. sajandi jooksul langes Belmont küla staatusesse. Aastal 1764 oli majapidamisi 52.
Kui Bern 1536 Vaud' vallutas, läks Belmont-sur-Yverdon Yverdoni maafoogtkonna alla, kuid moodustas seal kastellaankonna oma kohtuga. Aastal 1550 oli majapidamisi 25.
Pärast ancien régime'i kokkuvarisemist kuulus küla 1798–1803 Helveetsia vabariigi ajal Lémani kantonisse, mis uue põhiseaduse jõustumisel läks Vaud' kantoni alla. Aastal 1798 määrati Belmont-sur-Yverdon Yverdoni ringkonna alla ning omandas 1803 kreisikeskuse staatuse. Aastal 1813 jagati seni ühiselt kasutatud varad Belmonti ja Gressy vahel.
Aastal 1969 suleti külakõrts, aastal 1984 toiduainetekauplus.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
Belmont-sur-Yverdoni külas on säilinud mõned iseloomulikud talumajad 17. bis 19. sajandist. Vallamaja pärineb 1820. aastast, kool 1880. aastast ja post 1886. aastast.
Belmont-sur-Yverdonil ei ole oma kirikut, ta kuulub ammust ajast Gressy kihelkonda. Keskajal oli Belmontis kabel (Saint-Nicolas), mis – nagu linnuski – ei ole säilinud. Aastal 1406 mainitakse Püha Vaimu vennaskonda (koos Gressyga).
