10 protsendi müüt

10 protsendi müüt on levinud linnalegend, mille kohaselt kasutab inimene vaid 10 protsenti oma ajust. Erinevates variantides võib see arv olla ka näiteks 5 protsenti või 1 protsent. Mõnes variandis kaasneb sellega aju funktsioonide tugev lokaliseeritus.

Sellised aju-uuringute tehnoloogiad nagu PET ja fMRI näitavad selgelt, et suurem osa ajust ei ole kasutamata. Kuigi mõnede lihtsamate tegevustega võib kaasneda aktiivsus üksnes mõnes väikeses ajupiirkonnas, kaasneb keerukamate tegevustega aktiivsus paljudes aju osades. Päeva jooksul ette võetud erinevate tegevuste vältel kasutab inimene peaaegu kogu aju, kuigi mitte korraga.

[redigeeri] Võimalikud allikad

Eksiarvamuse päritolu pole täpselt teada. Oletatakse, et see tekkis vääriti mõistetud või esitatud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse uuringutest, milles leiti et vaid umbes 10% aju neuronitest on korraga aktiivsed. Sellest avastusest aga ei tulene, et kui enam neuroneid oleksid aktiivsed, oleks inimene intelligentsem. Sellise järelduse vastu kõnelevad kaks fakti. Esiteks kaasneb neuronite kõrgema aktiivsusega insult. Teiseks näitavad empiirilised uuringud, et intelligentsemate inimeste ajud on tegelikult samu probleeme lahendades vähemaktiivsed.

On võimalik ka väärtõlgendus võib põhineda Karl Lashley töödel 1920. aastatest. Lashley püüdis avastada mälu asukohta ajukoores. Ta õpetas rotte labürinti läbima ning seejärel mõõtis, kui hästi nad tulid toime, kui neil osa ajukoort eemaldati. Lashley avastas, et mälu paikneb kõikjal ajukoores ning et iga ajukoore osa eemaldamine põhjustab probleeme mäluga. Seda võrdlemisi selget tulemust esitati ka nii, et rotid said hakkama väga hästi, kuni neil oli alles vaid 10 protsenti ajust. Lashley ei väitnud seda kunagi; samuti ei eemaldanud ta kordagi 90% ajust.

Veel üks võimalikke 10 protsendi müüdi allikaid on 19. sajandi pseudoteadus frenoloogia. Selle põhieelduste kohaselt on igal ajupiirkonnal oma funktsioon, mida on võimalik hinnata kolba kuju alusel.

[redigeeri] Võimalik tähendus

Seda eksiarvamust propageerivad paljud New Age liikumised. Väidetakse, et "kasutamata" 90 protsendis ajus peituvad telepaatia, telekinees, ekstrasensoorne taju ja muud imevõimed. See on aga loogiline eksijäreldus (argumentum ad ignorantiam). Isegi kui ajus oleks täiesti kasutamata piirkondi (mida aga ei ole), ei järelduks sellest, et nendes peituvad imevõimed.

Eksiarvamust on võimalik mõista ka ülekantud tähenduses ning sel juhul võib seda pidada tõeseks. Võib väita, et enamus inimesi kasutab üksnes murdosa oma aju kognitiivsest potentsiaalist (sõltumata aktiivsete neuronite hulgast). On arvukalt kultuurilisi praktikaid, mis võimaldavad inimestel oma aju kognitiivset potentsiaali paremini kasutada, näiteks haridus, lugemine, probleemilahendamine, kriitiline mõtlemine jne.

[redigeeri] Variandid

Kõige levinumas variandis väidab müüt, et teadlased on ammu kindlaks teinud selle, et inimesed kasutavad üksnes 10 protsenti oma ajust. Teise variandi kohaselt on üksnes 10 protsenti aju funktsioonidest avastatud ja kaardistatud. Kolmanda variandi kohaselt jaguneb aju selgeteks osadeks: 10 teadlikku protsenti ja 90 protsenti, milles paikneb alateadvus.

[redigeeri] Müüdi propageerijad

Üks ilmselt suurimat mõju omanud 10 protsendi müüdi korduseid esineb Dale Carnegie algselt 1936. aastal ilmunud raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi." Sageli omistatakse Albert Einsteinile ütlus, et "me kasutame vaid 10% oma ajust." Psühholoog William James kirjutas 1908. aastal: "Me kasutame üksnes väikest osa oma mentaalsetest ja füüsilistest võimetest."

Müüdile on tuginenud näiteks: