Ükssarvik
See artikkel on mütoloogilise olendi kohta, Iris Murdochi romaani kohta vaata artiklit Ükssarvik (romaan).
Ükssarvik on mütoloogiline olend.
[redigeeri] Iidsed ükssarvikud
Ükssarvikud esinevad muinas-Mesopotaamia,-Hiina ja -India kunstis ja müütides.
Rooma loodusteadlane Plinius nimetas teda kuuldud kirjelduste põhjal väga raevukaks olendiks, kes sarnaneb keha poolest hobusega. Olendil on hirve pea, elevandi jalad, metskuldi saba, sügav möirgav hääl ja keset laupa üksainus must sarv, kaks küünart(kolm jalga) pikk´´
1500. aastate alguses nägi üks rändur Meka templis kaht ükssarvikut:
Vanemal neist on kahe ja poole aastase sälu kehakuju ning tema laubal on sarv, ja see sarv on oma kolm küünart pikk. Teine ükssarvik sarnaneb aastase säluga ja tema sarv on umbes jalapikkune. Mainitud loom on tumekõrvi värvi ja tal on hirvesoku pea, tema kael pole kuigi pikk ning ta ühel küljel kasvavad hõredad lühikesed karvad;tema jalad on saledad ja nõtked nagu kitsel; labajala eesotsas on väike sõrg ning jalgade tagaosa on karvane. Kahtlemata on see koletis väga metsik ja üksildane. Need kaks looma, tänapäeva kõige iseäralikumad olendid ja kalleimad aarded, saatis Meka sultanile kingituseks Etioopia kuningas, ehk siis moorlaste valitseja. Ta kinkis nad selleks, et kindlustada liitu mainitud Meka sultaniga.
Plinius väitis, et ükssarvikut ei saa kinni võtta.
William Shakespeare viitas samuti nende metsikule loomusele: "Oleksid sa ükssarvik, hukutaksid sind uhkus ja raev ning teeksid sinust endale su ägeduse saagi."
Mõned autorid arvavad, et ükssarvikut saab peibutada noore neitsiga, ehkki seda meetodit pole kunagi edukalt rakendatud, sobib see kokku ükssarviku kui puhtuse ja karkuse kehastajaga. Paljudel keskaegsetel gobeläänidel on kujutatud ükssarvikuid, kes kehastavad püha andumuse väge.
