Íslendingabók
Íslendingabók ehk "Islandlaste raamat" on Islandi ajaloolase Ari Þorgilssoni teos, mis kirjeldab Islandi vanemat ajalugu. Raamat valmis ajavahemikus 1122–1133.
Algselt kirjutas Ari raamatust kaks versiooni, kuid säilinud on neist vaid lühem. Arvatavasti sisaldas esimene, pikem versioon ka Norra kuningate ajalugu ning genealoogiaid.
Islandlaste raamat on lühike, trükis vaid kuni kahekümne lehekülje paksune raamat. See käsitleb Islandi varase ajaloo tähtsündmusi: maa asustamist, seaduste vastuvõtmist, Althingi asutamist, kalendri muutmist, maa jagamist neljandikeks, Gröönimaa avastamist ja asustamist, Islandi ristiusustamist. Raamatus loetletakse kõiki Islandi seadusekuulutajaid ja piiskoppe. Möödaminnes nimetatakse ka Põhja-Ameerikat (Vinlandit).
Ari sai oma andmed peamiselt vanadelt tarkadelt inimestelt, kellest paljud olid ise sündmuste pealtnägijad või olid sündmustest kuulnud nende tunnistajatelt. Ari nimetab paljusid oma informante ja räägib, miks ta nende andmeid usaldusväärseks peab. Ta viitab ainult ühele kirjalikule allikale (Fleury Abbo Passio Sancti Eadmundi), kuid tekstist on näha, et Ari tundis ja kasutas ka teisi ladinakeelseid teoseid, näiteks Sæmundr Õpetatu, munk Beda ja Bremeni Adami tööd.
Islandlaste raamat on säilinud vaid kahe 17. sajandi ärakirjana, mis mõlemad on kirjutatud sama isiku poolt. Arvatavasti oli aluseks käsikiri, mis kirjutati 1200. aasta paiku või veidi varem.
Islandlaste raamat on kirjutatud vanaislandi keeles. See on vanaislandi kirjanduse tähtsamaid teoseid ja ajalooallikana peetakse raamatut siiamaani küllaltki usaldusväärseks.
