Vaivara vald

Vaivara valla lipp

Vaivara valla vapp

Pindala: 407 km²
Elanikke: 1852 (1.01.2006)
Keskus: Sinimäe

Vaivara vald on vald Ida-Viru maakonnas.

Vaivara vald on Eesti kõige idapoolsem vald. Ta piirneb põhjas Soome lahega, idas Narva ja Narva-Jõesuu linna, Narva jõe ja Narva veehoidlaga, lõunas Illuka vallaga, läänes Sillamäe linna ning Toila vallaga.

Seisuga 1. jaanuar 2006 elas vallas 1852 inimest. Elanikest on 26% eestlased, 64% venelased, 3% valgevenelased, 2% soomlasi ja 5% teistest rahvustest inimesed.

[redigeeri] Asustus

[redigeeri] Alevikud

Sinimäe 430 elanikku (2006. aasta seisuga) - Olgina 552

[redigeeri] Külad

Arumäe 24 elanikku (2006. aasta seisuga) - Auvere 27 - Hiiemetsa 14 - Hundinurga 11 - Laagna (Vaivara) 41 - Kudruküla 80 - Meriküla (Vaivara) 14 - Mustanina 34 - Peeterristi 61 - Perjatsi 62 - Pimestiku 10 - Puhkova 46 - Soldina 98 - Sõtke 54 - Tõrvajõe 30 - Udria 29 - Vaivara 190 - Vodava 24

[redigeeri] Rahvastiku muutumine

Seisuga 1. jaanuar 2005 elas vallas 1768 inimest. Elanikest on 27% eestlased, 64% venelased, 3% valgevenelased ja 6% teistest rahvustest inimesed

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Ajalugu

Vaivara valda mainitakse 1816, kui Eestimaa talurahvaseaduse alusel moodustati Vaivara mõisavald. Esimene puust vallamaja ehitati Perjatsi külla. Vallamajas asusid tööle mõisa poolt määratud vallavanem ja tema abi ning vallasekretär, hiljem lisandusid kohtunik, käskjalg ja vallapolitseinik. Halduslikult allus vald Viru kreisile Eestimaa kubermangus

1835. aasta sügisel said Vaivara kiriku juures perekonnanime 101 Vaivara mõisavalla ja ja 10 Vaivara kirikuvalla peret.

1866. aasta vallaseadusega vähenes mõisa võim valla üle. Selle seaduse alusel moodustatud valda kuulusid Vaivara mõis (Waiwara) ja Vaivara pastoraat.

1892. aastal liideti Vaivaraga Auvere, Hiiemetsa ja Türsamäe vald sinna kuulunud Auvere (Amfer), Repniku (Repnik) ja Türsamäe mõisa (Türsel) maadega. 1893 liideti veel Sõtke vald koos Vana-Sõtke mõisa (Alt-Söttküll) maadega. 1913. aastal on dokumentides märgitud, et valda kuulusid ka Sillamäe poolmõisa maad.

1937-1938. aasta vallarehvormiga liideti Vaivara vallaga osa Peetri valla maid. Vaivara valld suurus peale reformi oli 213,1 km², keskusega Päite külas. Ülejäänud tänase Vaivara valla Aladest moodustati Alutaguse vald

17. jaanuari 1941. aasta Rahvakomisaride nõukogu määrusega muudeti omavalitsused täitevkomiteedeks ja komplekteeriti täitvkomiteede uued koosseisud. Moodustatud täitevkomiteede tegevuse lõpetas saksa okupatsioon.

13. septembril 1945 aastal moodustati Vaivara valla piirides kolm külanõukogu: Vaivara külanõukogu keskusega Uus-Sõtke külas, Türsamäe külanõukogu keskusega Türsamäe asulas (Sillamäel) ja Perjatsi külanõukogu keskusega Perjatsi külas. Selle sammuga muudeti Eesti NSV haldussüsteem kolmetasandiliseks (külanõukogu, vald, maakond). Esimesed täitevkomiteede esimehed olid keskvõimu poolt ametisse määratud. Kohalikud valimised toimusid alles 18. jaanuaril 1948. aastal.

26. veebruaril 1949. aastal läks Vaivara vald koos sinna kuuluvate külanõukogudega moodustatava Jõhvi maakonna koosseisu.

1. oktoobril 1950 kehtestati Eestis uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses NSV Liidus kehtivaga. Uue korraga kaotati kõik maakonnad ja vallad, Eestis kehtestati uuesti kaheastmeline halduskorraldus. Vaivara ja Alutaguse vallad likvideeriti ja territoorjum liideti Narva linna piirkonnaga.

1954. aastal taastati endiste valdade piiridesse Vaivara ja Alutaguse külanõukogud alluvusega Narva linnapiirkonnale. Vaivara küla sai külanõukogu keskuseks.

1960. aastal eraldati Vaivara territoorium Narva linnapiirkonnastja liideti Kohtla-Järve rajooniga. 1977. aastal liideti Vaivara ja Alutaguse külanõukogud Vaivara külanõukoguks, 1978. aastast Sinimäe külanõukogu keskusega Sinimäel.

Vaivara vald taastati 5. märtsil 1993. aastal ja allutati Ida-Viru maakonnale.