Võhandu jõgi
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Jõe lähe | Saverna küla lähistelt | |||||
| Suubub | Lämmijärve | |||||
| Valgla riigid | Eesti | |||||
| Valgla pindala | 1420 km² | |||||
| Pikkus | 162 km | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi, Iskna jõgi, Pahtpää jõgi, Mädajõgi | |||||
Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ning jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi.
Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi järvelt Võõpsu sadamani.
Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja.
Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala.
