Terrakota
| Vajab toimetamist |
Terrakota (itaalia keeles terra cotta 'küpsetatud maa') on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaažitorud jt keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse.
Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset orantžikas-pruuni värvust.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Terrakotat on kasutatud läbi ajaloo skulptuuride ja keraamiliste esemete valmistamiseks. Algselt kuivatati savi päikese käes. Hiljem asetati savi kuumadele sütele kõvenema. Lõpuks jõuti aga niikaugele, et osati valmistada savipõletusahjusid ja sellest ajast alates on savipõletustehnika püsinud peaegu muutumatu tänapäevani.
[redigeeri] Kasutajad
Terrakotasõdalased Hiinas (valmistatud 210—209 e.Kr.) on olnud läbi ajaloo üks kõige tähelepanuväärsemaid terrakota alaseid saavutusi. Sõdalased valmistati siis esimesele Qin imperaatorile Qin Shi Huangdile.
Terrakotat on kasutatud isegi majade ehitamiseks. Näitena võib tuua linnaehituse Viktooria ajastu Birminghamist, Inglismaalt.
Siiski ei ole terrakota ka Eestis tähelepanuta jäänud ja selle üks paremaid näiteid võiks olla Tartu Jaani kirik, mis on tänu oma 14. sajandist pärinevatele rikkalikele terrakota skulptuuridele ainulaadne nii Eestis, kui ka kogu Euroopas.
[redigeeri] Terrakota skulptuurina
Võrreldes pronks- või marmorskulptuuriga on terrakotaskulptuuri loomisprotsess tunduvalt lihtsam. Samuti võrrelses kivist (graniidist, marmorist, ...) looduga on terrakotaskulptuur tunduvalt kergem.
