Tšekaa
| See artikkel vajab toimetamist |
Tšekaa (vene keeles Ч.К., ΒЧК, Всероссийская Чрезвычайная Комиссия, Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon) oli sovetliku Venemaa salapolitsei — süstemaatilise punaterrori elluviimise peamine vahend. Täispkk nimi - Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем - Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrevolutsiooni ja sabotaažiga.
Erakorraline Komisjon loodi 20. detsembril 1917. a Lenini algatusel bolševike võimu tagamiseks ja teisitimõtlejate mahasurumiseks pärast oktoobrirevolutsiooni ning sellest sai riigi tähtsaim luure-, sunni- ja terroriorganisatsioon. Üks Tšekaa loojatest ja selle esimene juht oli Feliks Dzeržinski. Ehkki Tšekaa kujundati ja nimetati mitmeid kordi ümber, on selle esialgne nimetus rahvasuus ja selle organisatsiooni töötajate ("tšekistide") kõnepruugis säilinud tänapäevani.
[redigeeri] Ümberkujundamiste kroonika
- 1922. a. kujundati Tšekaa ümber Riiklikuks Poliitvalitsuseks (GPU) Nõukogude Venemaa Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD RSFSR) alluvuses.
- 1923. a moodustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juurde Üleliiduline Riiklik Poliitvalitsus (OGPU).
- 1934. a reorganiseeriti NKVD, GPU ja OGPU uuesti NSVL NKVD-ks.
- 1941. a seoti NKVD erinevad üksused armee ja laevastikuga (RKKA ja RKKF), koondminetusega SMERŠ. NKVD Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (GUGB) kujundati ümber Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks (NKGB) ja muutus sellega iseseisvaks rahvakomissariaadiks.
- 1946. a muudeti NKVD Siseasjade Ministeeriumiks (MVD) ning NKGB MGB-ks (Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiks).
- 1953. a viidi MGB MVD alluvusest välja ja kujundati 1954. a ümber valitsuse koosseisus olevaks Riiklikuks Julgeolekukomiteeks (KGB).
