Pandivere kõrgustik
Pandivere kõrgustik on maastikurajoon, mis asub Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel.
Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega erinedes seega selgelt Lõuna-Eesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Pandivere kõrgustiku alal oli kõrgustik juba enne viimast jääaega, samas kui Otepää- ja Haanja kõrgustikud on jää poolt kokku kuhjatud saarkõrgustikud.
Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikule, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustikud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest.
Erinevalt lõunapoolsetest Eesti kõrgustikest on Pandivere kõrgustiku pinnakate õhuke ning geoloogiline ehitus lihtsam.
Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Nõlvaks loetakse 80...100 meetri kõrgust osa. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km².
Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht.
Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. See tähendab seda, et kõik mis sajab imbub maa sisse ja vooluvetevõrku ei teki. Kui vaadata Eesti hüdrograafilist kaarti siis selgubki, et Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood. Soode pindala moodustab Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, mis on terve suurusjärk väiksem kui Eesti keskmine (22%).
Suur infiltratsioon ja ümbritsevast alast suurem keskmine kõrgus peaks väljenduma põhjavee väljakiildumises kõrgustiku ümbruses. Nii see ongi Pandivere ümbrus on allikate poolest rikkaim ala Eestis. Samuti on Pandivere ümbruses palju soid, näiteks Endla soostik või Kõrvemaa sood. Kõrgustiku kirdeosa nõlv on järsem ning see väljendub põhjavee intensiivses väljakiildumises Kunda ürgorus.
Pandiverega on oma tekke poolest seotud Vooremaa, mis asub kõrgustikust lõuna-kagu suunas. Voored on tekkinud jääkeelte vahele, mis minnes ümber Pandivere aluspõhjalise kõrgustiku kohtusid taas Vooremaa kohal kuhjates endi vahele moreenikuhilaid, mida me tänapäeval voorteks nimetame. Ka Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Seega võiks Vooremaal ja Pandivere kõrgustikul olla ühine piir. Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim tipp.
Pandivere kõrgustikul ning Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad mullad, mille keskmine boniteet ületab 55 punkti. Pandiveret võib nimetada Eesti viljaaidaks. Viljakad mullad on kõrgustiku suurim loodusrikkus. Põhjaosas on levinumad leostunud rähksed mullad. Lõuna pool aga enam leetunud ja lõimiselt peamiselt liivsavist koosnevad mullad.
Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Näiteks Emumäe jalamil asuv Peetla raba.
Kõrgustiku põhjaosa läbivad mitmed oosistikud, mille orientatsioon on loode-kagu suunaline. oosistike pikkus võib ulatuda kuni 30 kilomeetrini. Tuntuim neist on Neeruti-Porkuni oosistik. Kõrgustiku servaaladel esineb mõhnastikke.
Lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud karstumist, mis ei ole siiski nii tugev kui Harjumaal asuval Kostivere karstialal.
Peale ooside, mõhnade ja voorte esineb Pandivere kõrgustikul ka sandur- ja fluvioglatsiaalseid deltasid.
Klimaatiliselt iseloomustab kõrgustikku paksem lumikate ja selle pikem kestus. Pandivere kõrgustikul asub ainus kõrgustikul paiknev pikemat aega regulaarselt tegutsenud ilmajaam Eestis. Väike-Maarja ilmajaama absoluutne kõrgus on 120 meetrit üle merepinna. See on ka Eesti kõige madalama keskmise temperatuuriga ilmajaam.
