Närvisüsteem

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

http://www.ut.ee/KK/spfysiol/narvisysteem.html

Vajab toimetamist

Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded

Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari; ganglionideks nimetatakse väljaspool KNS-i paiknevaid neuronite kehade kogumeid. Kesknärvisüsteem on peamine: 1. info töötlemise 2. organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning 3. vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. Perifeerse närvisüsteemi peamised ülesanded on: 1. varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja 2. edastada KNS-i “käsud” efektororganitele. Perifeerne närvisüsteem jaguneb: • aferentne e sensoorne osa • eferentne e motoorne osa. PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: • somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks • autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb: • sümpaatiliseks närvisüsteemiks • parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. PNS aferentse e sensoorse osa peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNS-i. Eristatakse kolme põhilist tüüpi retseptoreid: 1. eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast 2. interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast 3. proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Aferentsete neuronite kehad paiknevad ganglionites, mis on seljaaju ja peaajunärvide lähtekoha läheduses. PNS eferentse osa somaatilise motoorse närvisüsteemi peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele. Vastavate neuronite kehad paiknevad KNS-s, aksonid aga ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. PNS eferentse osa autonoomne närvisüsteem (ANS) suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele. ANS-is on kaht liiki neuroneid, mis on järjestikku ühendatud KNS-i ja efektororgani vahel: • esimeste kehad on KNS-is, nende aksonid ulatuvad autonoomsete ganglioniteni • teiste kehad on autonoomsetes ganglionites, nende aksonid ulatuvad sealt efektororganiteni. ANS osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselt troofilist mõju st reguleerib nende ainevahetusprosesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit. Funktsionaalset mõju (st talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on: südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine, bronhide laienemine, südame veresoonte laienemine, kopsude veresoonte laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. ANS osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselt funktsionaalset mõju: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule.