Manilla

See artikkel räägib kanepbanaanist saadavast kiudainest; Filipiinide pealinna kohta vaata artiklit Manila

Manilla ehk manillakanep ehk abaka ehk manilla kanep ehk maniila ehk maniila kanep on kerge, tugev ja vastupidav kiudaine, mida saadakse kanepbanaani ebavartest ja leherootsude äärtest. Ta on üks tähtsamatest lehekiududest.

[redigeeri] Kiu saamine

Seda kiudu, mille pikkus on 0,7...3,6 m, saadakse alates taime kolmandast eluaastast ebavarrest ning leherootsudest (väliskihist). Kiud eemaldatakse mehhaaniliselt lehtede välispinnalt 1 kuni 3 m pikkuses.

[redigeeri] Nimetus

Manilla on saanud nime oma peamise väljaveosadama, Filipiinide pealinna Manila järgi. Kuigi ka kanepist valmistatakse kiudu, ei ole manillal kanepikiuga mingit pistmist.

[redigeeri] Omadused ja kasutusalad

Kiu pikkus on 3...12 mm (keskmiselt 6 mm) ning paksus 0,016...0,032 mm (keskmiselt 0,024 mm). Otstest lähevad nad väga aeglaselt teravamaks. Keskkanal on lai.

Manilla on väga läikiv.

Manilla on väga painduv ja soolasele veele vastupidav ning kõige tugevam ja vastupidavam looduslik kiud, mistõttu temast valmistatakse laevanduses kasutatavaid köisi (manillaköisi), mis ei vaja tõrvamist. See on maniila peamine kasutusala. Manillaköied võistlevad tänini sünteetilisest materjalist köitega.

Jämedamatest maniilakiududest valmistatakse ka sidumisnööri ja matte, samuti muid köisi peale laevaköite.

Filipiinidel valmistatakse peenemast manillast ka jämedat riiet ja kübaraid, kuigi viimasel ajal vähem.

Manillast tehakse ka näiteks sigaretifiltreid, teekotte ja viineriümbriseid. Samuti saab manillast tugevat niiti ja võrke.

Manillat kasutatakse ulatuslikult vastupidava paberi (manillapaberi) tootmiseks, näiteks paberraha jaoks, samuti tugevat pakkimispaberit. Manillapaberit tehakse peamiselt vanadest manillaköitest.