Linavästrik
| Linavästrik | |
 |
|
| Taksonoomia | |
| Riik: | Loomad Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
| Klass: | Linnud Aves |
| Selts: | Värvulised Passeriformes |
| Sugukond: | Västriklased Motacillidae |
| Perekond: | Västrik Motacilla |
| Liik | Linavästrik alba |
| Motacilla alba | |
Linavästrik (Motacilla alba) on umbes varblase suurune, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind.
Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja. Jämejalg-Toomas, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, bäinapõks, linapäästrik, linapääsuke, linapääsmik, linaõnnenäitaja, linaõnnetooja, linamõõtja, händlane, hännaline, tsibihärglane, pikahännamees, vibahänd, vitik, hällinaine, tsibet.
Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid (sagedamini mardikaid ja nende tõuke). Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Väga inimsõbralik. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Kasvatab Eestis kõige sagedamini üles käopoja.
Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. Talvitab Aafrikas. Eestisse saabub enamasti aprilli alguses või juba märtsi teisel poolel. Lahkub sügisel peamiselt oktoobri, aga viimased äralendajad veel detsembri alguses.
[redigeeri] Pesitsemine
Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa rajab umbes kuu möödudes pärast saabumist. See on kausilaadne. Mai alguses muneb esimese kurna, selles 4-7 muna, enamasti on samal aastal veel teinegi kurn: juuni keskel 4-5 munaga. Haudumine kestab ligikaudu 13 päeva. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, vanemad toidavad neid üle 300 korra päevas. Lahkuvad lennuvõimetutena ning toitmist jätkatakse ühe nädala vältel. Pojad lennuvõimestuvad alates mai lõpust või juuni algusest.
Linavästrik on Läti rahvuslind.
