Keri
Keri (rootsi keeles Kokskär) on Eestile kuuluv saar Soome lahes. Ta on Pranglist veidi rohkem kui 6 kilomeetrit põhjapool ja on Eesti põhjapoolsemaid saari.
Keri saare pindala on vaid 3,1 hektarit. Saar on madal ning kaetud munakivide, kruusa ja vähesel määral ka liivaga. Kividerohke on ka saart ümbritsev meri.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Esimest korda kirjeldati saart aastal 1623.
[redigeeri] Tuletorn
Vaata artiklit Keri tuletorn
1719. aastaks sai valmis Peeter I käsul ehitatud majakas. Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud tuletorn. Torni metallist pealisehitis on paigaldatud 1857.
Saarel on elanud vaid tuletorni vahtide perekonnad. Viimane majakavaht lahkus saarelt septembris 2002. Praegu töötab majakas automaatrežiimil. Energiaallikateks on tuulegeneraator ja päikesepatareid.
[redigeeri] Maagaas
Saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud august välja pääsema hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. Gaasi hakati 1906 kasutama, paigaldati vajalikud torud ja ventiilid. Esimest korda maailmas kasutati tuletorni valguse saamiseks gaasi. Hakkas tööle esimene looduslikul gaasil töötav pliit Eestis. 1912 purustas gaas pursetega gaasi kasutamise vahendid ning pärast kogu saart väristanud tõukeid gaasi eraldumine lakkas.
Ka Pranglilt on leitud gaasi, Aksi ja Rammu all on seda samuti.
