Elumajade plahvatused 1999
Elumajade plahvatused olid pommiplahvatuste seeria Venemaal kahe kuu jooksul 1999. Nendes hukkus umbes 300 inimest ja need olid Teise Tšetšeenia sõja ajendiks.
Sisukord |
[redigeeri] Plahvatused
Esimene plahvatus leidis aset Moskvas 31. augustil 1999, kuid mitte elumajas vaid ühes kaubanduskeskuses. Üks inimene sai surma ja veel 40 inimest sai viga. Plahvatuse korraldajad jätsid sedeli, millel oli öeldud, et plahvatus on Venemaal kasvava tarbijalikkuse tagajärg.
4. septembril 1999 lõhkes autopomm Dagestanis Buinakskis maja ees, kus elasid Vene sõjaväelased. Hukkus 64 inimest ja veel kümneid inimesi sai viga. Venemaa süüdistas tšetšeeni iseseisvuslasi. Mõni päev hiljem tungisid Dagestani tšetšeeni sissid.
8. septembril 1999 lõhati ühe üheksakorruselise elumaja keldris Moskva kaguosas 300...400 kg lõhkeainet. Hukkus 94 inimest ja veel 150 inimest sai viga. Hävis 108 korterit. Ühele Venemaa uudisteagentuurile helistati ning öeldi, et plahvatus on vastus äsjasele Tšetšeenia ja Dagestani külade pommitamisele Vene vägede poolt vastusena tšetšeeni sisside sissetungile Dagestani.
13. september 1999 oli määratud eelmiste plahvatuste ohvrite leinapäevaks. Sel päeval plahvatas suur pomm ühes korteris Moskva lõunaosas Kaširskoje maanteel kaheksakorruselises elumajas. Hoone varises kokku, täites tänava rusudega. Mõned betoonitükid lendasid sadade meetrite kaugusele. Hukkus 118 inimest ja 200 inimest sai viga.
Sel ajal kuulutas Venemaa peaminister Vladimir Putin välja sõja "ebaseaduslike sõjaväeüksuste" vastu Tšetšeenias. Kuigi polnud palju tõendeid, mis oleksid viidanud tšetšeenidele, tegid Vene väed ettevalmistusi uueks sissetungiks Tšetšeeniasse ning sealse valitsuse kukutamiseks.
16. septembril 1999 plahvatas veoautosse pandud pomm üheksakorruselise elumaja ees Lõuna-Venemaal Volgodonskis. Hukkus 17 inimest.
Vastuseks tegi Venemaa õhurünnakuid Tšetšeenia mässuliste positsioonidele, naftatöötlemistehastele ning teistele hoonetele Tšetšenias. Septembri lõpuks oli selge, et tulemas on uus sõda Tšetšeenias. Oktoobriks olid Vene maaväed Tšetšeeniasse sisenenud.
[redigeeri] Rjazani intsident
22. septembri õhtul 1999 märkas üks suure elumaja elanik Rjazanis, kuidas võõrad laadisid autost maja keldrisse raskeid suhkrukotte. Kohale kutsuti miilits ja elanikud evakueeriti. Esimene test näitas, et kottides on lõhkeainet. Kõik linnast välja viivad teed võeti valve alla, kuid jälgi ei leitud. Ühel keskjaama töötajal õnnestus pealt kuulata kõnet, milles linnast väljas viibiv isik kutsus üles olema ettevaatlik ja hoiduma patrullidest. Osutus, et selle isiku telefoninumber kuulub FSB Moskva hoonele.
48 tundi hiljem teatas FSB, et tegu oli treeningõppusega. Test, millega tuvastati lõhkeaine olemasolu kotis, kuulutati ebatäpseks testeri saastumise tõttu varasemast testist. Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud selle ja teiste intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas kriminaalasja aprillis 2000.
[redigeeri] Ametlik juurdlus
Ametliku juurdluse andmetel planeerisid ja korraldasid elumajade plahvatused Tšetšeenias tšetšeeni mässajate poolel võitlevad araabia terroristid Ibn al-Khaţţāb ja Abū ‘Umar (mõlemad tapeti hiljem Tšetšeenias). Plaanid koostati Tšetšeenias terroristide laagrites "Kavkaz" Šatois ja "Taliban" Avturõs.
Operatsiooni juhtis karatšai Atšemez Gotšijajev. Lõhkeaine valmistati Tšetšeenias Uruss-Martani väetisetehases, segades kokku heksogeeni, TNT-d, alumiiniumipulbrit ja suhkrut. Sealt saadeti see Kislovodskis asuvasse toiduainete lattu, mille juhataja oli ühe terroristi, Jussuf Krõmšahhalovi onu. Teine vandenõulane Ruslan Magajajev rentis veoauto Kamaz ning kotid jäeti kaheks kuuks sellesse autosse. Kui kõik oli planeeritud, jaotati terroristid gruppidesse, mis vedasid kõhkeainet eri linnadesse. Enamik operatsioonis osalejatest olid tšetšeenid.
Lõhkeaine vedajate ja ladustajate ning muude kaassosaliste seas olid:
- Moskva plahvatuste korraldamisel
- Atšemez Gotšijajev (jäi tabamata)
- Deniss Saitakov (tapeti Tšetšeenias)
- Hakim Abajev (tapeti FSB erijõudude poolt mais 2004 Inguššias)
- Ravil Ahmjarov (tapeti Tšetšeenias)
- Jussuf Krõmšahhalov (arreteeriti Gruusias, anti Venemaale välja ja mõisteti jaanuaris 2004 eluks ajaks vangi)
- Volgodonski plahvatuste korraldamisel
- Timur Battšajev (tapeti Gruusias kokkupõrkel militsionääridega Krõmšahhalovi arreteerimise ajal)
- Zaur Battšajev (tapeti Tšetšeenias)
- Adam Dekkushev (arreteeriti Gruusias, heitis arreteerimise ajal militsionääride pihta granaadi, anti Venemaale välja ning mõisdeti jaanuaris 2004 eluks ajaks vangi)
- Buinakski plahvatuse korraldamisel
- Issa Zainutdinov (mõisteti märtsis 2004 eluks ajaks vangi)
- Alisultan Salihhov (mõisteti märtsis 2004 eluks ajaks vangi)
- Magomed Salihhov (arreteeriti Aserbaidžaanis novembris 2004, anti Venemaale välja, mõisteti 24. jaanuaril 2006 terrorismis õigeks, mõisteti süüdi ebaseaduslikus relvajõus osalemises ning riigipiiri ebaeaduslikus ületamises)
- Zijavutdin Zijavutdinov (arreteeriti Kasahstanis, anti Venemaale välja, mõisteti aprillis 2002 24 aastaks vangi)
- Abdulkadõr Abdulkadõrov (mõisteti märtsis 2001 9 aastaks vangi)
- Magomed Magomedov (mõisteti märtsis 2001 9 aastaks vangi)
- Zainutdin Zainutdinov (mõisteti märtsis 2001 kolmeks aastaks vangi ja vabastati kohe amnestiaga)
- Mahhatš Abdulsamedov (mõisteti märtsis 2001 kolmeks aastaks vangi ja vabastati kohe amnestiaga)
Keegi, kes väitis end olevat Gotšijajevi, saatis mitmele Venemaa ajalehele kirja, milles ta ütles, et ta on vaid teadmatu osaline vandenõus, mille organiseeris FSB salaagent Ramazan Dõšekov. Pole teada, kui usaldatavad need väited on.
[redigeeri] Vaata ka
- Dagestani sõda
