Defenestratsioon
Defenestratsioon ehk aknast välja viskamine ehk aknast alla viskamine oli eriti hiliskeskaegsel ja varauusaegsel Böömimaal levinud tava väljendada rahulolematust valitsevate võimudega. Seda tuli ette ka mujal, kuid kaks Praha defenestratsiooni on ilmselt kõige kuulsamad.
- Esimene Praha defenestratsioon toimus 1419: aknast heideti välja linna sakslastest raad ning see sündmus oli üks hussiitide sõdade otsestest ajenditest;
- Teine Praha defenestratsioon toimus 1618: aknast heideti alla keisri saadikud ning see sai Kolmekümneaastase sõja ajendiks.
Defenestratsioon tähendab, et külaline pole enam tagasi oodatud. Nimelt tuleb tagasi tulla sama teed kaudu, kust lahkuti, st antud juhul aknast. Et aga sisenetakse ainult ukse, mitte akna kaudu, siis võeti aknast välja visatult võimalus naasmiseks.
[redigeeri] Teisi defenestratsioone
- Piiblis on kirjas, et kuninganna Iisebel visati aknast alla.
- Mitu allikat väidab, et kuningas John Maata sai defenestratsiooni abil lahti oma nõost Bretagne'i Arthurist, heites ta 1203. aastal Roueni lossi aknast alla.
- 1383 heideti Lissabonis aknast alla piiskop dom Martinho, kuna teda kahtlustati koostöös linna piiravate kastiillastega.
- 1572 visati Pärtliöö veresauna hakatuseks aknast alla Prantsuse kuninga Charles IX hugenotist sõber Gaspard de Coligny, keda kindluse mõttes enne pussitati.
- 1848. aasta revolutsiooni ajal hüppasid kaks Kölni linnaametnikku aknast välja ja üks neist murdis oma mõlemad jalad. Sündmus läks ajalukku kui Kölni defenestratsioon.
- Eesti Vabadussõjalaste Liidu juht Artur Sirk kaotas 1937. aastal Luksemburgis elu ilmselt defenestratsiooni tõttu.
- Märtsis 1948 hukkus defenestratsiooni tagajärjel Tšehhoslovakkia poliitik Jan Masaryk. Seda on mõnikord kutsutud ka kolmandaks Praha defenestratsiooniks. Viimaste aastate uurimused on näidanud, et ta tapeti.
