John Maxwell Coetzee

John M. Coetzee, 2006

John Maxwell Coetzee (sündinud 9. veebruaril 1940) on üks tähtsamaid Lõuna-Aafrika kirjanikke. Ta kirjutab inglise keeles.

2. oktoobril 2003 määrati talle neljanda aafriklasena Nobeli kirjandusauhind kui kirjanikule, kes "arvututes maskides kujutab kõrvalseisja üllatavat kaasahaaratust".

John Michael Coetzee (hiljem vahetas ta oma teise eesnime ära) sündis Kaplinnas. Ta on saksa-inglise päritolu. Vanemad saatsid ta ingliskeelsesse kooli.

Tema noorus möödus Kaplinnas ja Worcesteris. Ta õppis Kaplinna ülikoolis ning lõpetas selle matemaatika (bakalaureusekraad 1961) ja inglise filoloogia (bakalaurusekraad kiitusega 1960, magistrikraad 1963) alal.

1960. aastate alguses kolis ta Inglismaale, kus ta 1962–1965 töötas IBM-is programmeerijana. Tema tolleaegsed kogemused väljenduvad raamatus "Noorpõlv" (2002).

Seejärel asus ta USA-s Texase ülikoolis Austinis doktorandina kirjandust õppima. 1969 kaitses ta doktoritöö Samuel Becketti proosast. Kuni 1983. aastani õpetas ta New Yorgi osariigi ülikoolis Buffalos inglise keelt ja ingliskeelset kirjandust.

1984 naasis ta Lõuna-Aafrikasse, saades Kaplinna ülikooli ingliskeelse kirjanduse professoriks.

Ta on õpetanud ka Harvardi ülikoolis ja John Hopkinsi ülikoolis (Baltimore'is).

2002 läks ta pensionile ning kolis Austraaliasse Adelaide'i, kus ta sai Adelaide'i ülikooli inglise filoloogia osakonna au-uurijaliikmeks. Aastast 2002 on ta ka Chicago ülikooli Distinguished Service Professor.

Coetzee on esimene kirjanik, kes sai Bookeri auhinna kaks korda: raamatu "Michael K elu ja aeg" eest 1983 ja raamatu "Häbi" eest 1999. Soovides vältida avalikkuse tähelepanu, ei ilmunud ta auhindu vastu võtma.

Peale romaanide on ta avaldanud kriitikat (muuhulgas ajakirjas New York Review of Books) ja tõlkeid.

1974 avaldas ta oma esimese jutustuse "Dusklands". Selles tõmbas ta paralleele ameeriklaste vahel Vietnamis ja Lõuna-Aafrika afrikanderite vahel.

Tema teosed on alati selgelt seotud tema kodumaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad kõrgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse. Üksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest üldse. Tema loomingu üks põhimotiiv on apartheid.

Romaani "Maa südames" põhjal vändati prantsuse film "Tolm" (1985), mis sama aasta Venezia filmifestivalil võitis Hõbelõvi.

Nobeli kirjandusauhinna kandidaatide seas oli Coetzee mitu aastat.

Coetzeele meeldivad Tour de France ning jalgratturid Lance Armstrong ja Jan Ullrich, luuletaja Tomas Tranströmer ning helilooja Johann Sebastian Bach.

[redigeeri] Tunnustused

1980 Central News Agency Literary Award (Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgeim kirjandusauhind) raamatu "Barbarite ootel" eest
1983 ja 1999 Bookeri auhind
Lannan Award for Fiction
The Irish Times International Fiction Prize
Jeruusalemma auhind
Rahvaste Ühenduse kirjandusauhind
Chevalier dans l’Ordre des Arts et des Lettres
2003 Nobeli kirjandusauhind

[redigeeri] Raamatud

"Dusklands" (Johannesburg 1974; kaks novelli: "The Vietnam project"; "The Narrative of Jacobus Coetzee"
"In the Heart of the Country" ("Maa südames"; London 1977; Lõuna-Aafrika motiivid; USA-s pealkirja all "From the Heart of the Country")
"Waiting for the Barbarians" ("Barbarite ootel"; London 1980; eesti keeles 1989 Enn Soosaare tõlkes)
"The Life and Times of Michael K" ("Michael K elu ja aeg"; London 1983)
"Foe" (London 1986; "Robinson Crusoe" ainetel)
"White Writing: on the Culture of Letters in South Africa" (New Haven 1988; esseed)
"Age of Iron" ("Rauaaeg"; London 1990; Lõuna-Aafrika motiivid)
"Doubling the Point: Essays and Interviews" (Cambridge (Massachusetts) 1992; esseed)
"The Master of Petersburg" ("Peterburi meister"; London 1994; romaan)
"Giving Offense: Essays on Censorship" (Chicago 1996; esseed)
"Boyhood: Scenes from Provincial Life" ("Poisipõlv: stseenid provintsielust"; London 1997)
"What is Realism?" (Bennington 1997; essee)
"Disgrace" ("Häbi"; London 1999; eesti keeles Vagabund 2003, Vladimir Indriksoni tõlge, värsid Harald Rajamets; tegevus toimub üksildases talus Lõuna-Aafrikas)
"The Lives of Animals" (Princeton 1999)
"The Humanities in Africa = Die Geisteswissenschaften in Afrika" (München 2001)
"Stranger Shores: Literary Essays, 1986–1999" (London 2001; esseed)
"Youth" ("Noorpõlv"; London 2002)
"Elizabeth Costello: Eight Lessons" (London 2003; essee ja ilukirjanduse piiril)