Riigikogu
| Vajab toimetamist |
Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament.
I Riigikogu koosseis astus kokku 1920. aasta 20. detsembril. 2003. aastal astus kokku X Riigikogu.
Alates 1995. aastast valitakse Riigikogu 4 aastaks. Aastal 1992 valiti Riigikogu erandkorras 3 aastaks.
Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja 21 aastat kandideerimise korral.
Sisukord |
[redigeeri] Valimissüsteem
| Eesti |
 See artikkel on osa seeriast: |
|
| · redigeeri |
Taasiseseisvunud Eestis valitakse Riigikogu võrdelise valimissüsteemi alusel. Seejuures kehtib 5% valimiskünnis.
Koha Riigikogus võib saada ka isikumandaadi alusel valimisringkonnas. Kuigi vähema kui 5% saanud erakonnad künnist ei ületa.
Nendele erakondadele (valimisnimekirjadele) ja üksikkandidaatidele antud hääli, kes Riigikokku ei pääsenud, loetakse kadunud häälteks. Tavaliselt arvatakse juhul, kui erakond sai ringkonnas isikumandaadi, aga 5% barjääri ei ületanud, kadunud häälte hulgast välja isikumandaadi saanud kandidaadi või kandidaatide hääled.
Riigikogu valimistel jaotatakse kohad ringkondade vahel kasutades Hare'i kvooti. Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu valimisealiste kodanike arvuga ja korrutatakse 101-ga; iga ringkond saab esiteks, selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) ja arvutatakse ülejääk (näites: 10,9-10=0,9); niimoodi ülejäänud kohad jaoks järjestatakse ringkonnad suurima ülejäägi põhjal. Ja ringkond saab täiendva koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. Ringkondade piirid on tõmmatud üsna suvaliselt. Iga erakond, mis võtab valimistel osa, koostab oma kanditaatidest kaks nimekirja: üleriigiilise ja nimekirja iga ringkonna jaoks eraldi, kus erakond võtab Riigikogu valimistel osa nimekirja. Erakond võib panna igas ringkonnas kaks kanditaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. Üksikkanditaat võib esitada ennast ainult samas ringkonnas kus ta kandideerib. Kandideerimiseks on vajalik tasuda kautsjon, milleks on kaks riikliku alampalgamäära. Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Valija valib oma ringkonnas kandideerivate kandidaatide vahel.
[redigeeri] Kohtade jaotamine
[redigeeri] Isikumandaat
Kõigepealt arvutatakse ringkonnas välja ega keegi kandidaatidest ei ole kogunud isikumandaadi jagu hääli. Isikumandaadi jaoks vajalike häälte arv arvutatakse kvoodi kaudu. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv.
[redigeeri] Ringkonnamandaat
Järgenevalt arvutatakse välja 5% üleriigiline künnis, liites kõikide ringkondade kehtivate häälte arvu ja korrutades 0,05ga. Need erakonnad, mis ületasid valimiskünnise võivad loota enamat. Ringkonnamandaatide jaotamiseks minnakse ringkondade juurde tagasi. Arvutatakse välja igale erakonnale antud kehtivate häälte arv ringkonnas kokku ja järjestatakse erakonna ringkonnanimekiri kandidaadile antud häälte arvu järgi. Ringkonnas arvutatakse välja mitu kvooti saab erakonna nimekiri (ehk erakonnale antud häälte arv ringkonnas jagatakse ringkonnas kehtiva kvoodiga). Ja kui kvoodi ülejääk moodustab 75% kvoodist, siis liidetakse mandaat juurde. Ringkonnamandaadi puhul saab mandidaadi tingimusel, et kandidaat nimekirjas korjab vähemalt 10% kvoodi jagu hääli. Kui niimoodi peaks juhtuma mitu võrdse häältehulga kandidaati, siis on eespool kandidaat, kes on üleriiklikus nimekirjas eespool.
[redigeeri] Kompensatsioonimandaat
Kompensatsioonimandaatide jaotamisel kehtib 5% künnis. Järgnevalt arvutatakse välja igale kandidaadile võrdlusarvud kasutades modifitseeritud D'Hondti meetodit. võrdlusarv = üleriigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / (kandidaadi positioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9). Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. Võrdlusarvud reastatakse suuremast alustades. Kohtade jaotusel jäetakse vahele need kandidaadid, kes said ringkonnas sisse. Kandidaat peab korjama ringkonnas vähemalt 5% kvoodist ringkonnas, kus ta kandideeris. Kui üleriiklikus nimekirjas ei ole piisaval arvul kandidaate, kes ületasid 5% kvoodi nõude, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud üleriigilises nimekirjas eespool.
[redigeeri] Riigikogu liige
Riigikogu liikmel on tema tegevuses mitmed põhiseaduslikud garantiid. Nendeks on vaba mandaadi põhimõte, indemniteet ja immuniteet.
[redigeeri] Vaba mandaadi põhimõte
Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt:[1]
- Ei saa Riigikogu liiget ennetähtaegselt tagasi kutsuda;
- Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga;
- Teda ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga. Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata;
- Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud.
Riigikohus on leidnud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb muu hulgas, et "parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud." [2]
[redigeeri] Indemniteet
Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites.
On avaldatud seisukohta, et Riigikogu liige ei peaks sellest sättest tulenevalt kandma õiguslikku vastutust igasuguse poliitilise tegevuse eest mandaadi teostamisel, ka väljaspool Riigikogu. [3]
[redigeeri] Immuniteet ehk saadikupuutumatus
Põhiseaduse § 76 tulenevalt on Riigikogu liige puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
[redigeeri] Eesti esinduskogud läbi aegade
Eesti iseseisvuse ajal valitud esinduskogud
| ALATES | KUNI | ESINDUSKOGU | MÄRKUSED |
|---|---|---|---|
| 1917, 14. juuli | 1919, 23. aprill | Eesti Ajutine Maanõukogu (Maapäev) | |
| 1919, 23. aprill | 1920, 20. detsember | Eesti Asutav Kogu | |
| 1920, 20. detsember | 1923, 30. mai | I Riigikogu | |
| 1923, 31. mai | 1926, 14. juuni | II Riigikogu | |
| 1926, 15. juuni | 1929, 14. juuni | III Riigikogu | |
| 1929, 15. juuni | 1932, 14. juuni | IV Riigikogu | |
| 1932, 15. juuni | 1937, 31. detsember | V Riigikogu | Istungjärk lõpetati 2. oktoober 1934 |
| 1937, 18. veebruar | 1937, 17. august | Rahvuskogu | |
| 1938, 7. aprill | 1940, 5. juuli | I Riigivolikogu | |
| 1938, 7. aprill | 1940, 5. juuli | II Riiginõukogu | |
| Pärast taasiseseisvumist | |||
| 1990, 1. märts | 1992, 26. september | Eesti Kongress | |
| 1991, 13. september | 1992, 10. aprill | Eesti Põhiseaduse Assamblee | |
| 1992, 30. september | 1995, 10. märts | VII Riigikogu | |
| 1995, 11. märts | 1999, 14. märts | VIII Riigikogu | |
| 1999, 15. märts | 2003, 19. märts | IX Riigikogu | |
| 2003, 20. märts | X Riigikogu |
Okupatsiooniaja esinduskogud
| ALATES | KUNI | ESINDUSKOGU | MÄRKUSED |
|---|---|---|---|
| 1940, 15. juuli | 1947, 16. veebruar | ENSV I Ülemnõukogu | |
| 1944, 23. märts | 1944, 20. september | Eesti Vabariigi Rahvuskomitee | |
| 1947, 19. veebruar | 1951, 19. veebruar | ENSV II Ülemnõukogu | |
| 1951, 25. veebruar | 1955, 27. veebruar | ENSV III Ülemnõukogu | |
| 1955, 4. märts | 1959, 4. märts | ENSV IV Ülemnõukogu | |
| 1959, 15. märts | 1963, 17. märts | ENSV V Ülemnõukogu | |
| 1963, 17. märts | 1967, 19. märts | ENSV VI Ülemnõukogu | |
| 1967, 19. märts | 1971, 13. juuni | ENSV VII Ülemnõukogu | |
| 1971, 13. juuni | 1975, 15. juuni | ENSV VIII Ülemnõukogu | |
| 1975, 15. juuni | 1980, 24. veebruar | ENSV IX Ülemnõukogu | |
| 1980, 24. veebruar | 1985, 24. veebruar | ENSV X Ülemnõukogu | |
| 1985, 24. veebruar | 1990, 18. märts | ENSV XI Ülemnõukogu | |
| 1990, 11. märts | 1990, 12. märts | I Eesti Komitee | |
| 1990, 26. oktoober | 1990, 27. oktoober | II Eesti Komitee | |
| 1990, 23. märts | 1992, 29. september | Eesti Vabariigi Ülemnõukogu |
[redigeeri] Viited
- ^ Jüri Põld. "Loenguid Eesti riigiõigusest." lk 98
- ^ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 2. mai 2005. aasta otsus asjas 3-4-1-3-05, arvutivõrgus kättesaadav http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-3-05
- ^ Jüri Põld. "Loenguid Eesti riigiõigusest." lk 98-99
[redigeeri] Vaata ka
- Riigikogu komisjon
- Riigikogu fraktsioon
- Riigikogu delegatsioon
- Riigikogu ühendus
- I Riigikogu valimised
- II Riigikogu valimised
- III Riigikogu valimised
- IV Riigikogu valimised
- V Riigikogu valimised
- Eesti NSV Ülemnõukogu
