Bernardo Bertolucci
Bernardo Bertolucci [bern'ardo bertol'utši] (sündinud 16. märtsil 1940 Parmas) on Itaalia filmirežissöör ja kirjanik.
Bertolucci alustas kirjutamist 15-aastaselt ning pälvis poeedina ka mitmeid kirjandusauhindu. Oma filmikarjääri alustas ta režissööri assistendina Pier Paolo Pasolini filmis "Accatone". Kui ta oli 21-aastane, valmis tema enda esimene film "La commare secca".
Rahvusvaheline tunnustus saabus filmiga "Il Conformista" ("Konformist"), millega ta kandideeris stsenaristina ka Oscarile. Film ise tugineb Alberto Moravia samanimelisel romaanile ning kritiseerib fašistlikku ideoloogiat.
Väga vastuolulise filmiga "Ultimo tango a Parigi" kandideeris Bertolucci taas Oscarile nagu ka filmi peaosaline Marlon Brando. Ka ta järgmised filmid 1900 ja La Luna põhjustasid suurt poleemikat.
Film "L'Ultimo Imperatore" ("Viimane keiser") pälvis 1987. aastal 9 Ameerika Filmiakadeemia auhinda, ka Bertolucci ise pälvis Oscarid parima režissööri ja parima adapteeritud stsenaariumi kategooriates. Film räägib Hiina viimase keisri Pu Yi elust läbi kuue aastakümne. Selle filmi tegemiseks sai ta eriloa filmida Pekingis Keelatud linnas.
[redigeeri] Filmograafia
- La Commare secca (1962)
- Prima della rivoluzione (1962) ehk Enne revolutsiooni
- La Via del petrolio (1965)
- Il Canale (1966)
- Partner (1968)
- Amore e rabbia (1969) (episood "il Fico Infruttuoso")
- La Strategia del ragno, (1970) ehk Ämbliku strateegia
- Il Conformista (1971) ehk Konformist
- Ultimo tango a Parigi (1973) ehk Viimane tango Pariisis
- 1900 (Novecento) (1976) ehk XX sajand
- La Luna (1979) ehk Kuu
- La Tragedia di un uomo ridicolo (1982)
- L'Ultimo Imperatore (1987) ehk Viimane keiser
- The Sheltering Sky (1990)
- Il piccolo Buddha (1993) ehk Väike Buddha
- Io ballo da sola (1996) ehk Süütust näpates
- L'Assedio (1998) ehk Sisse piiratud
- Ten Minutes Older:The Cello (2002)
- I Sognatori (2003) ehk Unistajad
