Andres Ehin

Andres Ehin (sündis 13. märtsil 1940 Tallinnas) on eesti kirjanik ja tõlkija.

Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes olid 1921 opteerunud Eestisse. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Kodus valitses kosmopoliitlik õhkkond. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet.

Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus viimasega avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega. Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imažinism ja vanaida luule.

Viimasel ajal on Andres Ehin korduvalt osalenud rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas Lõuna-Ameerikas. Ta esineb Raplas korrapäraselt luulekavadega. 24. oktoobril 2001 esines ta luulekavaga Tallinnas Kirjanike majas.

Andres Ehin on tõlkinud proosat ja luulet inglise, vene, soome, prantsuse, saksa ja sölkupi keelest ning Ly Seppeli abiga ka türgi keelest ja Amiran Kaladze abiga gruusia keelest. Tema luuletõlkemeetodiks on "hingemaastiku" edasiandmine.

Ehini luuletusi on tõlgitud vene, läti, leedu, kasahhi, soome, rootsi, inglise, saksa, taani, galeegi, prantsuse, ungari ja hispaania keelde.

Veljo Tormis on kirjutanud Andres Ehini tekstidele koorilaule.

[redigeeri] Õpingud

1958 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli
1964 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soomeugri keelte erialal

[redigeeri] Töökohad

1964–1965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas
1964–1965 ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetaja
1966–1969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetaja asetäitja
1969–1972 ajakirja "Kultuur ja Elu" osakonnajuhataja
1969–1972 ENE toimetaja
1974– vabakutseline kirjanik

[redigeeri] Looming

Luulekogud:

"Hunditamm" (1968)
"Uks lagendikul" (1971)
"Luba linnukesel väljas jaurata" (1977)
"Vaimusõõrmed" (1979)
"Tumedusi rüübaten" (1988)
"Täiskuukeskpäev" (1990)
"Teadvus on ussinahk" (1995)
"Paluteder ja mutrikorjaja" (2004, sisaldab ka tõlkeluulet)

Valikkogu:

"Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 1959–1988" (1990)

Koondkogu:

"Alateadvus on alatasa purjus" (2000)

Romaanid:

"Rummu Jüri mälestused" (1996)
"Seljatas sada meest" (1998)

Lühipalade kogumik:

"Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980)

Näidendid:

"Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all, koos Enn Mikkeri ja Rein Siimuga, Loomingu Raamatukogu 1972, nr. 27)
"Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000)

Tõlked:

Juri Oleša "Kadedus" (1971)
Arkadi ja Boriss Strugatski. "Tigu nõlvakul" (1971)
Fjodor Dostojevski. "Ülestähendusi põranda alt" (koos Lembe Hiedeliga, 1971, 2. trükk 2004)
Roald Dahl, "Musi mopsti" (1975)
Pu Songling, "Libarebased" 1977
"Üheksateist ööd" (koos Ly Seppeliga, 1979, valitud lugusid araabia jutukogust "Tuhat üks ööd")
"Unesnõiduja" (1981, tšuktši muinasjuttude ümberjutustused)
Valimik "Tuhat üks ööd" (koos Ly Seppeliga, I-II, 1984; üheköiteline uusväljaanne 2005)
Pu Songling "Libarebased ja kooljad" (1986)
"Kaarsild". Soome luulet 1920–1950 (koos Ly Seppeli ja teistega; 1997)
James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998)
Carol Shields. "Kivist päevaraamatud" (1999)
P. Mustapää. "Linnupüüdja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2000)
Robert Bly. "Ürgmees" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2001)
Terri Morrison, Wayne A. Conaway, George A. Borden. "Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 1–3 (2002)

[redigeeri] Tunnustused

1994: "Loomingu" aastaauhind
1996: Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (luule) luulekogu ("Teadvus on ussinahk") eest
2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest
2002: Valgetähe IV klass
2003: Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "***sügaval maa all elavad..." eest.

[redigeeri] Poliitiline tegevus

1968–1989 oli NKLP liige.

Taasiseseisvumise ajal oli Andres Ehin poliitiline aktivist. Ta kandideeris 1995 Roheliste ja Kuningriiklaste nimekirjas Riigikokku.

[redigeeri] Isiklikku:

Esimesest abielust komiga on Ehinil poeg Ivar ja tütar Anne.

Andres Ehin on 3. oktoobrist 1975 abielus Ly Seppeliga. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 elab ta Ly Seppeli isalt päritud majas Raplas.