Šveits
|
|||||
 |
|||||
| Riigikeeled | saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani |
||||
| Pealinn | Bern | ||||
| Liidupresident | Moritz Leuenberger | ||||
| Kõrgeim täidesaatev organ | Liidunõukogu 7 liiget |
||||
| Pindala | 41 290 km² | ||||
| Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus |
7 318 638 177,2 in/km² |
||||
| Iseseisvus | 1. august 1291 | ||||
| Rahaühik | frank (CHF) | ||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
| Riigihümn | Šveitsi psalm | ||||
| Üladomeen | .ch | ||||
| Maakood | 41 | ||||
Šveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga.
Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.
Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.
Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Šveitsi kümme kõrgemat mäge on:
| Nimi | Kõrgus | Mäestik | |
|---|---|---|---|
| 1. | Dufour | 4643 m | Wallise Alpid |
| 2. | Domi mägi | 4545 m | Wallise Alpid |
| 3. | Weisshorn | 4505 m | Wallise Alpid |
| 4. | Matterhorn | 4478 m | Wallise Alpid |
| 5. | Dent Blanche | 4357 m | Wallise Alpid |
| 6. | Grand Combin | 4314 m | Wallise Alpid |
| 7. | Finsteraarhorn | 4274 m | Berni Alpid |
| 8. | Aletschhorn | 4195 m | Berni Alpid |
| 9. | Jungfrau | 4158 m | Berni Alpid |
| 10. | Mönchi mägi | 4099 m | Berni Alpid |
Vaata artiklit Šveitsi mägede loend
[redigeeri] Geoloogia
Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.
[redigeeri] Veekogud
[redigeeri] Jõed
Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
- Vaata artiklit Šveitsi jõgede loend
[redigeeri] Järved
Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.
- Vaata artiklit Šveitsi järvede loend
- Vaata artiklit Šveitsi paisjärvede loend
[redigeeri] Kliima
Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.
 |
 |
 |
| Zürich (Šveitsi kiltmaa) | Sion (Alpid) | Lugano (Alpidest lõunas) |
[redigeeri] Taimed
[redigeeri] Metsad
Kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.
Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Riigikord
1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.
Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed.
Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.
Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.
Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.
[redigeeri] Välislingid
