Pluuto
| Vajab toimetamist |
- See artikkel räägib taevakehast astronoomia seisukohast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit Pluuto (astroloogia); Disney tegelase kohta vaata artiklit Pluuto (koer)
| (134340) Pluuto | |
 |
|
| Avastamine | |
| Avastaja | Clyde Tombaugh |
| Avastamise aeg | 1930 |
Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis.
Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend.
Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney.
Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus.
[redigeeri] Kaugus
Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi suure elliptilisuse tõttu võib Pluuto asuda ka Päikesele lähemal kui Neptuun).
[redigeeri] Suurus
Pluuto on kääbusplaneet. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule – Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile.
Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris.
[redigeeri] Avastamislugu
Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh.
Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.
Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis (Arizona) "Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks.
Kuna Lowell'i lesk vaidlustas selle otsuse ning kohtuskäimine võttis üle kümne aasta, sai observatoorium otsingutega alustada alles 1929. aastal.
Sellele tööle võeti noor, ilma erihariduseta amatöörastronoom Clyde Tombaugh, kellele sai seetõttu vähem palka maksta. Järgmisel aastal saatiski teda edu. Uurides 18. veebruaril 1930 eelmisel kuul Kaksikute tähtkuju piirkonnas tehtud fotosid, leidis ta neilt täpi, mis võis olla uus planeet. Kordusvaatlused kinnitasid seda ja 12. märtsil teatati avastusest kogu maailmale.
Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks.
[redigeeri] Uurimislugu
Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015.
[redigeeri] Kaaslased
1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud.
2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra
[redigeeri] Füüsikalised omadused
[redigeeri] Orbiit
Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit (39, 4 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi.
21. jaanuaril 1979 läks Neptuunile Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob ta igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese umbes 20 aastaks Neptuunist lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11. veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto.
[redigeeri] Koostis
Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Taevakeha keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
[redigeeri] Atmosfäär
Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud.
Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada.
Asja võib seletada NASA uurimisretk New Horizons (Uued horisondid), mida on paaril korral välja kuulutatud ning tühistatud. Praeguse kava järgi saadetakse süstik välja 2006, möödudes sihtkohast 2016.
1988. aastal viibis Pluuto Päikesele kõige lähemal viimase 248 aasta jooksul. Siis uuriti asja ning pakuti välja, et sealne atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust. Ilmselt kõrvetasid päikesekiired pinnasest välja gaase.
Palju ei teata Pluuto atmosfäärist, kuid see koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud.
[redigeeri] Pluuto ning Triton
Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. Võimalik, et Pluuto, Charon ning Triton on viimased liikmed kunagi eksisteerinud sarnastest objektidest, kuna ülejäänud paisati Oorti Pilve.
[redigeeri] Vaata ka
- Kümnes planeet
[redigeeri] Välislingid
| Päikesesüsteem | |
|---|---|
 |
|
| Planeedid: | Merkuur | Veenus | Maa | Marss | Jupiter | Saturn | Uraan | Neptuun |
| Kääbusplaneedid: | Ceres | Pluuto | Eris |
| Muud: | Päike | Kuu | Asteroidid | Komeedid | Kuiperi vöö | Öpiku-Oorti pilv |
| Vaata ka: | Taevakehad | Päikesesüsteemi objektide loend | Astronoomia mõisteid |
