Vabamüürlus
| Vajab toimetamist |
 |
Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
Vabamüürlus (ka massoonlus; inglise keeles freemasonry) on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud üksteisest sõltumatuteks organisatsioonideks. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. Ajalooliselt on kasutatud ka nimekuju Vabamüürlaste Ordu.
Enamik vabamüürluse harudest tunnustab Ülimat Olendit.
Vabamüürlus on pälvinud mitmesugust suhtumist; muuhulgas on seda süüdistatud varjatud võimuambitsioonides jmt.
Vabamüürlaste liikumisega ühinetakse põhiliselt soovi ja kutse meetodil. Isik, kes soovib astuda ühingusse, peab väljendama soovi ning siis võtavad looži poolt valikud liikmed temaga ühendust. Positiivse vestluse puhul antakse üle ametlik kutse saada "õpipoisiks". Pärast aja möödumist on võimalik tõusta kuni 33. kraadi vabamüürlaseks. Tõus toimub korrelatsioonis isiku panusega liikumisse ja ning organisatsioonis oldud ajaga. Vabamüürlaste statuut keelab isikul anda infot looži tegevuse kohta ning avaldada teiste liikmete nimesid. Enda nime avalikustamine ja osalusest teavitamine on liikme eraasi seni, kuni see ei kahjusta looži mainet ja tegevust.
Erinevate allikate järgi loetakse organisatsiooni suuruseks ümmarguselt 6 miljonit liiget kogu maailmas. Organisatsioon on levinud praktiliselt kõikidesse riikidesse.
Sisukord |
[redigeeri] Ideoloogia
Vabamüürlaste ideoloogia on tihedalt seotud valgustuse aadetega. Paljud valgustajad olid vabamüürlased. Vabamüürlased on kaasa aidanud sallivuse, vendluse ja võrdsuse ideede levikule. Nende väärtusi propageerivad nad ka tänapäeval. Loožidesse vastuvõtmisel enamasti ei arvestata sotsiaalset ja seisuslikku päritolu, usulist kuuluvust ja usutunnistust. Küll aga võtab enamik vabamüürlaste organisatsioone vastu ainult mehi.
[redigeeri] Vabamüürluse päritolu
Vabamüürluse päritolu kohta on erinevaid väiteid.
Vabamüürlust on mõjutanud palju vanemad traditsioonid, kusjuures selle ajalooliste juurte kohta on erinevaid teooriaid. On mõjutusi Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka müsteeriumiliitudelt, Templiordult, roosiristlastelt, kabalalt ja gnostitsismlt. Neist traditsioonidest pärinevad ka paljud vabamüürlaste sümbolid. Teatud sarnasusi on sufistlike dervišivennaskondadega, mis hakkasid tekkima 12. sajandil.
Nii nagu mõnegi teise elukutse esindajad, nii ka müürsepad moodustasid kutseorganisatsioone juba aastatuhandeid varem. Ometi kuuluvad jutud sellest, nagu tekkinuks vabamüürlus muistses Iisraelis Piibli aegadel, legendide valda.
Sõna "vabamüürlane" tekkis aegadel, mil Euroopas olid talupojad olid pärisorjad: nad olid kinnistatud maa külge ega tohtinud sealt lahkuda. Müürsepatöö vajas see-eest oskusi, mida igal talupojal ei olnud. Sellepärast olid müürsepad ühed vähestest töölistest, kes rändasid vabalt ringi ja otsisid ehitustööd.
Vabamüürlastel on ka oma "pühak" Hiram Abif. Legendi järgi oli too geniaalne õpipoiss, kelle tappis tema vananev meister, et saada enda nimele oma hiilgava õpilase tööd. Olenevalt allikast ning loožist on erinevusi nimekujus, ehitusobjektis ja töös, mida Hiram Abif tegi.
[redigeeri] Ehitajate ühingud
Kõige levinuma teooria kohaselt on vabamüürlaste liit väljakasvanud ehitusmeistrite ühingutest, mida Inglismaal ja Šotimaal nimetati loož (vabamüürlus)ideks (inglise keeles lodge). Mandri-Euroopas vastasid neile ehituskuurid (Bauhütte). Mõlemad olid algselt ehitajate hütid ehituse juures.
Sõna 'loož' esimene teadaolev kasutamine vabamüürluse kontekstis oli aastal 1287 tsistertslaste kloostri ehitamisel Vale Royalis Chesteris. Algselt polnud loož muud kui pilliroohütt, milles puusepad töötasid ja võib-olla lõunatasid. Mujal võisid nad ka öösel loožis magada.
[redigeeri] Vabamüürluse ajalugu
Organiseeritud vabamüürluse rajamise ametlik kuupäev on 24. juuni 1717, mil neli aastaid eksisteerinud looži ühendati esimeseks suurloožiks – Inglismaa Esimeseks Suurloožiks. Sel ajal oli vabamüürlaste loože ka juba Prantsusmaal ja Saksamaal. Kogu maailma vabamüürlased pühitsevad oma suurima pühana siiski just 24. juunit.
Looži tunti nimega Vabad Müürsepad (Free Masons). See oli tsunft, mis koondas põhiliselt ehitusega seotud käsitöölisi: müüriladujaid, ehituskivide töötlejaid jne. Alates 16.–17. sajandist, kui ehituse levik suurenes ja tsunftikord hakkas lagunema, hakati vastu võtma isikuid, kes tõstsid organisatsiooni prestiiži ning tõid kaasa raha looži püsimise heaks. 18. sajandil tekkis vabamüürluse tänapäevane variant: organisatsioon, mille liikmetel ei ole ehitamisega suurt pistmist. Samal ajal kujunes loožide süsteem geograafilisel ja rahvuslikul alusel.
Vabamüürluse ajaloos on vähe vaieldamatuid fakte. Esimese suurlooži rajamisest ajas tagasi minnes võib mainida järgmisi sündmusi:
- 1717 Esimese suurlooži asutamine Londonis
- 1646 Elias Ashmole'i vastuvõtmine vabamüürlaseks Warringtonis
- 1425 Henry VI keelustas vabamüürlaste iga-aastase kogunemise
- 1419 Cooke'i käsikiri
- 1390 Halliwelli käsikiri
- 1376 sõna 'vabamüürlane' vanim teadaolev kasutus
- 1356 Londoni müürseppade kompanii moodustamine
On väidetud, et esimese looži asutas Inglise kuningas Athelstan Yorgis 926 pärast seda, kui ta oli ristiusku pöördunud. See ei tundu usutavana, sest Inglise kuningad olid selleks ajaks juba sajandeid kristlased. Pole ka teada, et sellel organisatsioonil, mille Athelstan väidetavalt asutas, oleks mingeid seoseid vabamüürlusega.
1352. aastal töötati välja eeskirjad, mis reguleerisid loožiga seotud müürsepa käitumist Yorgis. Neid kirjeldatakse kui "iidseid müürseppade tavasid". Meister ja tema asetäitja pidid vanduma, et järgivad neid tavasid. Pool sajandit hiljem pidid juba kõik müürsepad sama vannet vanduma. Pole teada, et neis vannetes midagi esoteerilist olnuks. Vastupidi, need käsitlesid peamiselt töötasumäärasid, tööaega, pühasid jne. Ometi, arvestades keskajal levinud müstikalembust, võib eeldada, et seal oli ka midagi sellist, mida tänapäeval kummaliseks peetaks.
18. sajandi lõpus ühingud politiseerusid. Adam Weishaupt moodustas vabamüürluse vabamüürlaste sees ehk illuminaatide voolu. Illuminaadid tähendab eesti keeles 'valgustatud': valgustuse (hariduse, õpetluse) kandjad.
Mitmed organid ja üksikisikud on püüdnud uurida vabamüürluse tausta ja nende osalust sündmustes, mis on vapustanud maailma. Pole suudetud leida juhti, kes teataks, et tema juhtimisel ja korraldusel sooritati teatud vandenõu. Siiani pole ükski valitsus ega võimukandja deklareerinud ennast vabamüürlasest valitsejaks, ükskõik kui tihedalt ta ka vabamüürlusega seotud oleks.
[redigeeri] Rituaalid ja sümboolika
Vabamüürlaste loožides kasutatakse hulgaliselt mitmesuguseid sümboleid nagu silm, püramiid, viisnurk ja ehitusriistad nagu sirkel, vinkel, kellu, lood, põll.
Üks tuntumaid sümboleid on Jumala kõikenägev silm. Seda on kujutatud ka 1-dollarisel rahatähel (silm püramiidi tipus kolmnurgas) ja Eesti 50 kroonisel rahatähel - silm kolmnurgas.
Paljud tähtsad USA ja teiste maailma riikide linnade ehitised on tähistatud vabamüürlaste märkidega, tuntumad on Valge maja ja kongressi hoone. Ka paljud keskajal ehitatud katedraalid kannavad vabamüürlaste vennaskona sümboolikat.
USA pealinna WashingtonDC planeeris vabamüürlasest Prantsuse arhitekt L'Enfant. Seoses sellega on pealinna põhiplaanis (tänavate asetus) ja enamikul avaliku sektori hoonetel Vabamüürlikud sümbolid.
Palju on räägitus nn vabamüürlaste salajastest märkidest, näiteks eriline käepigistus või tervitus.
[redigeeri] Oletused vabamüürlaste päritolu kohta
Mõned autorid on välja tulnud väidetega, et vabamüürlaste organisatsiooni taga on iidne tarkade rühmitus Valgustuse Kandjad, koostöös kellega loodi Vana-Egiptuse ühendatud riik. Vabamüürlaste sümboolika (silm, püramiid, viisnurk, sirkel) pärinevat Egiptuse preestritelt.
[redigeeri] Oletused vabamüürlaste osa kohta ajaloos
Seoseid vabamüürlaste ja nende eelkäijatega on väidetud olevat paljudel tuntud vallutajatel, näiteks Julius Caesaril, Karl Suurel ja Napoleon I-l. Samuti on vabamüürlaste või Vabade Müürimeestega seostatud Templiordut ja roosiristlasi.
Peaaegu kõikide viimaste sajandite vapustuste (näiteks Inglise kodusõda, Suur Prantsuse revolutsioon, Oktoobrirevolutsioon, Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda) taga on nähtud vabamüürlaste kätt, sest paljud nende sündmuste võtmefiguurid on olnud mõne vabamüürlaste looži liikmed.
[redigeeri] Vabamüürlus Eestis
Eestis on vabamüürlased taas tegevust alustanud 1991. aastal.
[redigeeri] Retseptsioon Eestis
Tuntumad eesti autorid, kes on vabamüürlusest kõrvalseisja positsioonilt kirjutanud, on Jüri Lina, Tiit Madisson, kes kumbki on kirjutanud sel teemal raamatu, Jüri Lina on avaldanud ka DVD. Mõlemad on vabamüürluse suhtes väga eelarvamuslikud ning spekulatsioonialtid, esitades seostamatuid ja tõestamata fakte.
Suurem osa eesti keeles ilmunud raamatuid vabamüürluse kohta esitab vandenõuteooriaid.
[redigeeri] Kirjandus
[redigeeri] Eesti keeles
- J. Tasuja. Rahvaste hävitajad: juudid, revolutsioonid ja maailmavallutamine. I vihk, Tartu 1933.
- Edgar Stahf. Juutlus ja vabamüürlus. – Aktuaalseid küsimusi: rahvakasvatustalituse kursuste loengute kokkuvõtteid. I, Tallinn 1942.
- Juri Lotman, Vestlus vabamüürlusest valgustuse valguses. Küsinud ja tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia 1992, nr. 2, lk. 227–241
- Vilja Kiisler. Kriitika kriisivarjutus ja valgustuse pimenemine. – Vikerkaar 1999, nr 11–12, lk 131–139.
- William Bramley. Eedeni jumalad, Tallinn 1999, tõlkinud Janina Karemäe, ISBN 9985661230
- Johan G. Hakman. Esimesed Eesti vabamüürlased, Tartu 2000, ISBN 9985926102
- Arno Köörna. Vabamüürlus: müstika ja tegelikkus, Tartu 2000, ISBN 9985926129
- Sri Rama Michael Tamm. Kabala - saladuste saladus, Tallinn 2001, ISBN 9985805321
- Raivo J. Raave. Vandenõuteooriad. – Päikesetuul, 2002, nr 1, lk 9–11.
- Gotthold Ephraim Lessing. Ernst ja Falk: vestlusi vabamüürlastele, Tartu 2003, tõlkinud Krista Räni, ISBN 998592617X
- Jasper Ridley. Vabamüürlased, Tallinn 2003, tõlkinud Hillar Tali, ISBN 9985663446
- Christopher Knight, Robert Lomas. Hiirami võti: vaaraod, vabamüürlased ja Jeesuse salajaste rullraamatute avastamine, tõlkinud Matti Piirimaa, Tallinn 2003, ISBN 9985736001
- Karl Steinhauser. Euroopa Liit - tuleviku super-Nõukogude Liit, Pärnu 2003
- Jüri Lina. Maailmaehitajate pettus: vabamüürluse varjatud ajalugu, Stockholm 2003, ISBN 9197289760 , täiendatud trükk 2004, ISBN 9197495204
- Christopher Knight, Robert Lomas. Teine messias: templirüütlid, Torino surilina ja vabamüürluse suur saladus, Tallinn 2003, tõlkinud Matti Piirimaa, ISBN 9985735811
- Tiit Madisson. Maailma uus kord: judaistide ja vabamüürlaste varjatud tegevus rahvaste ning riikide allutamisel, Lihula 2004, ISBN 998589717X
- Vello Lattik. Siim, viska padruneid!, Viljandi 2004, ISBN 994910517X
- Laurence Gardner. Püha seaduselaeka saladused: hämmastavaid avastusi kulla uskumatust mõjuvõimust, Tallinn 2005, tõlkinud Ann Kivikangur, ISBN 9985664264
- Iain McCalman. Cagliostro: maag mõistuse sajandil, Tallinn 2006, tõlkinud Urmas Rattus, ISBN 9949407648
- Eesti-Poola Uurimisgrupp "Kontrrevolutsiooniline Vastuluure". Uus maailmakord - kelle kasuks ja kelle juhtimisel?: elementaarsed teadmised vabamüürlastest ja sarnastest gnostilistest salaühingutest ning nende eesmärkidest, ilmumiskoht ja -aeg teadmata
- "Skorpioni märgi all" - Jüri Lina - ISBN 123456789
[redigeeri] Inglise keeles
- "Ruled By Secrecy" - Jim Marrs - ISBN 123456789
- "The Freemason's Companion" - Anonymus - ISBN 123456789
- "Question and Answer for the Clandestine Freemason" - Malachi Z. York - ISBN 123456789
- "Born in Blood : The Lost Secrets of Freemasonry" - John J. Robinson - ISBN 123456789
- "The Secret Architecture of Our Nation's Capital: The Masons and the Building of Washington, D.C." - David Ovason - ISBN 123456789
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
