Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid. Siia kuuluvad vaid tähtsamad kristalsed kivimid, täielikuma kiviminimede loendi leiad Kivimite loendist.

---

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

---

[redigeeri] A

• aa-laava – teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava
• ACF diagramm –
• afaniitne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad
• AFM diagramm –
• aglomeraat – valdavalt ümardunud klastidega püroklastiline sete, mille keskmine terasuurus ületab 64 mm
• AKF diagramm –
• aktsessoorne mineraal – kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel
• albiidistumine –
• albiit-epidoot-amfiboliitne faatsies –
• albitiit –
• aluniidistumine –
• aluseline kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45...52%
• aluseline laava –
• aluskord – tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha
• amfiboliidifaatsies –
• amfiboliit – sätendav tume moondekivim
• amfiboolid – silikaatsed lintstruktuuriga kivimit moodustavad mineraalid
• anateksis – kivimite osaline sulamine
• andesiit – keskmise koostisega vulkaaniline kivim
• anortosiit –
• apliit –
• apofüüs –

[redigeeri] B

• basalt – peeneteraline kuni klaasjas, harilikult musta värvi vulkaaniline kivim
• basaniit –
• batoliit – üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada
• Boweni skeem –
• bretša – ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim

[redigeeri] D

• daik – plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon
• datsiit –
• diabaas – keskmiseteraline aluseline tardkivim
• diapiir – ehk intrusioon on kivimkeha, mis olles ümbritsevaist kivimitest väiksema tihedusega, tungib aeglaselt ülespoole.
• diatreem –
• dioriit – keskmise koostisega süvakivim
• duniit – ultramafiidiline, peamiselt oliviini sisaldav süvakivim

[redigeeri] E

• efusiivne kivim – efusiivse vulkaanipurske tagajärjel vulkaanist väljutatud laava tardumisel tekkinud tardkivim
• eklogiidifaatsies –
• eklogiit – punast ja rohelist värvi kõrge astme moondekivim
• eksperimentaarne petroloogia –
• epidootamfiboliidi faatsies –
• erim – mineraal või kivim, mis kuulub nende mineraalide või kivimite hulka, mille erim ta on, kuid on mingi tunnuse alusel kitsamalt defineeritud
• eriteraline struktuur –

[redigeeri] F

• fakoliit –
• faneriitne struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad
• feldšpatoidid – päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid
• felsiidiline kivim –
• feniit –
• fenokristall –
• ferroliit –
• foidisisaldav kivim –
• fonoliit –
• fumarool – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas
• fülliit –

[redigeeri] G

• gabro – aluselise koostisega süvakivim
• geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas
• glaukofaankildafaatsies –
• gneisiline tekstuur –
• gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim
• graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside
• graniit – ränidioksiidirikas süvakivim
• granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim
• granodioriit –
• granofüür –
• granuliidifaatsies –
• granuliit –
• greisen –

[redigeeri] H

• happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist
• hargsoon –
• hiidrahn –
• hornblendiit –
• hüdroterm –
• hüdrotermaalne moone –
• hüdrovilk –

[redigeeri] I

• idiomorfsus –
• intrusiiv –
• intrusiivne kivim – maakoores tardunud tardkivim
• intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim)

[redigeeri] J

• jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1%
• jämedateraline struktuur –

[redigeeri] K

• kaasnev element –
• karbonatiit – tardkivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid
• kataklass –
• keskmine kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...66%
• keskmise astme moondekivim –
• keskmiseteraline struktuur –
• kibraline tekstuur –
• kihiline intrusioon –
• kihtstruktuur –
• kihtvulkaan – valdavalt koonilise kujuga polügeneetiline vulkaan
• kildad – kildalise tekstuuriga kivimid
• kildalisus – madala astme moondekivimeile omane tekstuur
• kilpvulkaan – lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest
• kilt – kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim
• kivi – mineraaliagregaat.
• kivim – kokkulepitud tunnustega mineraaliagregaat.
• kivimi struktuur – kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum
• kivimi tekstuur –
• kivimite ringe – järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist
• kivimit moodustavad elemendid –
• kivimit moodustavad mineraalid – mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks
• kivimkooslus –
• klaasjas struktuur – teatud vulkaaniliste kivimite struktuur, mis koosnevad osaliselt või täielikult kristallstruktuurita ainest
• kloriitkilt –
• komatiit – ultraaluseline vulkaaniline kivim
• kontaktmoone –
• koostisdiagramm –
• kraater – enamasti vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm
• kristallooptika –
• kristalne kilt –
• kristalne kivim – kokkuvõttev mõiste, millega tähistatakse tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist
• ksenoliit – tardkivimi sees olev teise kivimi fragment
• kustunud vulkaan – hetkel mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks
• kuumutuskadu –
• kvartsiit – peamiselt kvartsist koosnev moondekivim
• kvartsporfüür –
• kõrge astme moondekivim –
• käsipala –
• köislaava – pahoehoe, mida iseloomustab tugevalt kurrutatud laavavoolu pind

[redigeeri] L

• laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha
• lakoliit –
• lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm
• leeliseline kivim –
• leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim
• leukokraatne kivim – kristalne kivim, mille koostisest moodustavad värvilised mineraalid kuni 35%
• litoloogia – peamiselt settekivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu
• lubileeliseline kivim –
• läätseline porfüroblast – ovaalse kujuga porfüroblast
• läätseline tekstuur –
• löögimoone –

[redigeeri] M

• madala astme moondekivim –
• mafiidiline kivim –
• magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
• magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga
• magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur
• magmakivim – ehk tardkivim on magma või laava tardumisel tekkinud kivim
• mandel (geoloogia) –
• mandelkivitekstuur – kivimite tekstuur, mille korral tühikud (vesiikulid või kavernid) on täitunud mineraaliteradega
• marmor – karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim
• melanokraatne kivim –
• merealune basaltplatoo –
• metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim
• metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise
• metamorfism – ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis
• metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis
• migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim
• mikroteraline struktuur –
• mineraalkooslus –
• mitmikintrusioon –
• mittekaasnev element –
• monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra
• monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim
• moondeaste –
• moondefaatsies –
• moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim
• moondekivimi struktuur –
• moondekivimite petroloogia –
• moondekompleks –
• moondeoreool –
• moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis
• muutumine (geoloogia) –

[redigeeri] N

• neptunism – vananenud geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kõik kivimid settelist päritolu

[redigeeri] O

• obsidiaan – ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim
• ofiidiline struktuur –
• ofioliit – tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment
• oliviin – magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm
• ooliit –
• osaline sulamine –

[redigeeri] P

• padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool
• pahoehoe – siledapinnaline laavavool
• palagoniit –
• peeneteraline struktuur –
• pegmatiit –
• peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad
• Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud
• Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad
• peridotiit – ultramafiidiline süvakivim
• petrofüüsika –
• petrogenees –
• petrograafia – kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu
• petrograafiline provints –
• petrokeemia –
• petroloogia – kristalseid kivimeid uuriv geoloogiline teadusharu
• petrotektoonilised kooslused –
• pimss – happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim
• plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv
• platoobasalt –
• plutonism –
• plutoon – ehk intrusioon on mistahes Maa sisemuses tekkinud magmakeha
• polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses
• polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra
• porfüriit –
• porfüroblast –
• porfüroklastiline struktuur –
• porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim
• porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid
• primaarne struktuur –
• progressiivne moone –
• ptigmatiit – kurrutatud leukosoomiga migmatiidi erim
• purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim
• purustusmoone –
• põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte
• päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm
• püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment
• püroklastiline materjal –
• pürokseniit –

[redigeeri] Q

• QAPF-diagramm – tardkivimite klassifitseerimiseks kasutatav topeltkolmnurkdiagramm

[redigeeri] R

• regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas
• retrograadne moone –
• ringdaik –
• rohekildafaatsies –
• rohekilt – rohekildafaatsiese moondekivim
• rohekivim –
• rändkivi –
• rändrahn –
• ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus
• ränistunud puu –
• rüoliit – ränidioksiidirikka koostisega vulkaaniline kivim

[redigeeri] S

• sarvkivi –
• sekundaarne mineraal –
• sekundaarne struktuur –
• serpentiinistumine –
• settekivim – setete kivistumise läbi tekkinud kivim
• siirdemoone –
• silikaadid – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit
• sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud
• sinikildafaatsies –
• sinikilt –
• skarn –
• solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool
• soojusmoone –
• soonbretša –
• soonintrusioon –
• soonkivim –
• spinifeks-struktuur –
• sula (geoloogia) –
• süeniit –
• süeviit –
• süvakivim – keskmise- kuni jämedateraline magmakivim
• süvamoone –

[redigeeri] Š

• šokimoone –

[redigeeri] T

• tardkivim – magma või laava tardumisel tekkinud kivim
• tardkivimi struktuur –
• tardkivimite klassifikatsioon –
• tardkivimite petroloogia –
• TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks
• tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus
• tektooniline bretša –
• tseoliidifaatsies –
• tuff –

[redigeeri] U

• uinunud vulkaan – vulkaan, mis hetkel ei tegutse, kuid teeb seda tõenäoliselt tulevikus
• ultraaluseline kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45%
• ultramafiidiline kivim –
• universaallauake –

[redigeeri] V

• vajumismoone –
• vesikulaarne tekstuur – purskekivimeile omane tühikuline ehk poorne tekstuur
• voolutekstuur –
• vulkaaniline gaas – vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu
• vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik
• vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim
• vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim
• vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm
• vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm
• vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete
• võrdteraline struktuur –
• värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv
• värvilised mineraalid – magneesiumi- ja rauarikkad kivimit moodustavad mineraalid
• vöödiline tekstur –

[redigeeri] Õ

• õhik – kivist, tema mikroskoopiliseks uurimiseks valmistatud 0,03 mm paksune plaadike

[redigeeri] Vaata ka

• Kivimite loend

Maateaduslike teadusharude mõistete loendid

Geofüüsika | Geokeemia | Geomorfoloogia | Hüdroloogia | Kristallograafia | Meteoroloogia | Mineraloogia | Mullateadus | Paleogeograafia | Paleontoloogia | Petroloogia | Sedimentoloogia | Stratigraafia | Struktuurigeoloogia