Magma

See artikkel on vedelas olekus kivimeist; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Magma (täpsustus)

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Magma on tekkinud sügaval maapõues, kus kivimite ülessulamiseks on piisavalt kõrge temperatuur. Läbi vulkaanipursete maapinnani jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Peaaegu alati sisaldab magma peale vedelas olekus osa ka gaase ja tahkeid osi. Gaasiliseks komponendiks on magmas peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, tahkeks aga peamiselt kristalliseeruvad mineraalid. Magmast või selle maapinnale paiskudes tekkinud laavast moodustuvad magma- ehk tardkivimid.

Maapinna lähedal on magma temperatuur ligikaudu 700...1200°C, sõltudes keemilisest koostisest. Ränirikas magma on ränivaesest reeglina madalatemperatuurilisem. Magma tihedus jääb vahemikku 2,2...3 g/cm³, olles keskmiselt 90% sama koostisega tardkivimi tihedusest. Põhiosa magma koostisest moodustavad räni ja hapniku ioonid, kuid peale nende sisaldab magma alati ka kaltsiumi, alumiiniumi, vesinikku, naatriumi jne.

Termin "magma" võeti kasutusele aastal 1825.

[redigeeri] Vaata ka

• Boweni skeem
• Magmakamber
• Magmaprovints
• Magmatism