Moondekivim
Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Kõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C.
Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on tard- ja settekivimid.
Lähtekivimeiks võivad olla nii sette, tard kui ka moondekivimid ise.
Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.
Reeglina on moondekivimeile omane suunatud ehk direktiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised, kildalised või muul moel orienteeritud. Orienteerituse põhjuseks on peallasuvate kivimite rõhk, mille tõttu on piklike kristallidega mineraalid võtnud energeetiliselt kasulikuma lamava oleku.
Termini "moondekivim" (metamorphic rock) võttis kasutusele briti geoloog Charles Lyell aastal 1833. Algselt omistati see nimetus vaid gneissidele ja kristalsetele kiltadele, kuid aja jooksul on termini tähendus avardunud.
