Duniit
Duniit on ultramafiidiline, peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.
Kui oletada, et duniit koosneb vaid neljast mineraalist, milledeks on monokliinne pürokseen (klinopürokseen), rombiline pürokseen (ortopürokseen), küünekivi ja oliviin, siis peab ta koosnema vähemalt üheksakümneprotsendiliselt oliviinist.
Duniit kuulub peridotiitide hulka. Ülejäänud peridotiitsed kivimid on hartsburgiit, lertsoliit ja verliit. Nende koostises on rohkem pürokseeni ja amfiboole, kuid vähem oliviini kui duniidis.
Kui duniidi definitsioonile vastava kivimi koostisse kuuluva spinelli rühma mineraaliks on peamiselt magnetiit, siis nimetatakse teda duniidi asemel oliviniidiks.
Duniit on vahevöö kivim, mis maapinnalähedastesse tingimustesse satub suhteliselt harva.
Keskmise ilma veesisalduseta duniidi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides:
| SiO2 | TiO2 | Al2O3 | Fe2O3 | FeO | MnO | MgO | CaO | Na2O | K2O | P2O5 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 41,04 | 0,10 | 1,95 | 3,85 | 10,05 | 0,76 | 40,66 | 1,08 | 0,21 | 0,09 | 0,21 |
Numbrid on keskmistatud 93 analüüsitud dioriiditüki alusel.
Kivimile andis Duni mägede (Dun mountains Uus-Meremaal) järgi nime Ferdinand von Hochstetter aastal 1859.
