Pinnavorm

Pinnavorm ehk reljeefivorm on mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist.

Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid).

Suhtelise kõrguse alusel eristatakse positiivseid ja negatiivseid pinnavorme. Positiivsed pinnavormid on ümbritsevast alast kõrgemad, negatiivsed, aga madalamad.

Pinnavormide suuruse alusel eristatakse:

• Planetaarsed – näiteks ookeanide keskahelikud või mandrid koos mandrilava ehk šelfiga.
• Megavormid – mäestikusüsteemid nagu Andid, aga ka suured tasandikud, näiteks Lääne-Siberi madalik (sajad tuhanded ruutkilomeetrid).
• Makrovormid – Otepää kõrgustik ja muud tuhandete ruutkilomeetrite suurused vormid.
• Mesovormid – voorestikud ja muud kuni 10 km² suurusega alad.
• Mikrovormid – väiksema ebatasasused, näiteks astangud eespool mainitud pinnavormidel.
• Nanovormid – vihmaurded, kartulivaod jms.

Teatud ala pinnamoe ehk reljeefi iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus.

Liigestustihedus on positiivsete pinnavormide hulk teatud alal, mida rohkem, seda liigestatum reljeef. Näiteks Karula kõrgendik on suhteliselt suure liigestustihedusega pinnavorm.

Liigestussügavus on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast, positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef.

Pinnavorme kujutavat kaarti nimetatakse topograafiliseks kaardiks.